Tehnikaülikool esitab oktoobris Tallinnale ettepanekud ühistranspordivõrgu muutmiseks ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Tallinna tehnikaülikooli transpordi planeerimise professor, Tallinna ühistranspordi optimeerimise projekti juht Dago Antov analüüsib ühistransporti ja teisi liiklusvahendeid kasutavate linlaste harjumusi ja teekondi ning esitab oktoobris linnavalitsusele ettepanekud liinivõrgu muutmiseks.

Selleks kasutab Antov ühistransporti paigaldatud validaatoritest ja erinevatest riigi andmekogudest saadud infot. Näiteks küsis Tallinna linn koos tehnikaülikooliga maksu- ja tolliametilt andmeid inimeste elu- ja töökohavaheliste seoste kohta. Andmed esitati nii, et inimesed olid esitatud viieaastaste vanuserühmade kaupa ja isikute tuvastamist need ei võimalda. Küll aga oli näha, kuhu inimesed on sisse kirjutatud ja kus on nende registreeritud töökoht.

"Piletimüügi seadmetest me saame informatsiooni tänaste ühistranspordi kasutajate kohapealt. See, mis puudutab kogu inimeste liikumist, siis loomulikult meil on vaja ka informatsiooni nende kohta, kes täna kasutavad sõiduautosid, ehk kust kuhu nad sõidavad. Ja kõige reaalsem võimalus seda informatsiooni saada on just elu ja töökoha vahelistest seostest," ütles ERR-ile Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo.

Dago Antov märkis, et need andmed annavadki aimu sellest, kuhu inimesed sõita tahaks.

"Kui me vaatame erinevaid andmeallikaid, siis me saamegi kokku panna kaks pilti. Üks on selline, mis kirjeldab neid olemasolevaid sõite, aga teine kirjeldab potentsiaalset nõudlust. Kui me neid omavahel võrdleme, siis me saame teha ettepanekud, kuhu oleks vaja, kas liine lisada või parandada teenindustaset," lausus Antov.

"Päris selliseid halle tsooni, kuhu üldse ühistranspordiga ligi ei pääseks Tallinnas sisuliselt ei ole. Küll on aga mõned liinid, kus teenindustase võiks parem olla," sõnas Antov.

Üks sellistest piirkondadest, kuhu on palju töökohti juurde tulnud ja kuhu igapäevaselt tahavad liikuda tuhanded inimesed, on tema sõnul Ülemiste City.

Antov tõi ka teise näite. "Kui täna soovida bussijaama kandist sõita Mustamäele, siis selleks väga head ühendust ei ole. Bussiühendus on küll täiesti olemas, liin number 23 sõidab väga kenasti, aga see liin on väga pikk ja aeganõudev. Aga kui me võrdleme autotransporti selle liiniga, siis see aja kulu on oluliselt erinev ja see kindlasti paneb inimesi mõtlema kumba transpordi liiki siis valida," rääkis Antov.

Antovi sõnul on Tallinnas veel mõned üsna pikad bussiliinid, mis mingil hetkel võisid olla vajalikud, aga täna enam sellist nõudlust ei tekita. "Nende puhul tekib küsimus, kas nende hoidmine on mõtekas. Teine küsimus on see, et võib-olla tekitada uusi liine või mõndasid liine pikendada," ütles Antov veel.

Oma esimesed analüüsi tulemused ja ettepanekud esitab Antov linnavalitsusele oktoobri alguses.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: