Tarmu Tammerk: autori selja taga ({{commentsTotal}})

Tarmu Tammerk
Tarmu Tammerk Autor/allikas: Ülo Josing/ERR

Kui inimene saadab meediaväljaandele kaastöö ja toimetus seda avaldamiskõlblikuks peab, on autoril  alust eeldada, et see enam-vähem sellisel kujul ka ilmub. Kui toimetus aga kaastöösse suuremaid muudatusi kavatseb teha, on hea tava see autoriga läbi rääkida.

ERRi veebitoimetusel jäi see aga tegemata, kui avaldati ajalehtede liidu tegevdirektori Mart Raudsaare meediakriitiline kaastöö, mida oli põhjalike omapoolsete kommentaaridega täiendatud.

Mart Raudsaar avaldas sellise pretsedenditu avaldamisviisi üle hämmeldust; minu arvates põhjusega.

Ajalehtede liidu tegevdirektor reageeris oma kaastööga ERRi uudisteportaalis 28.8. ilmunud artiklile „Meediaõppejõud: Postimehe koostöö kinnisvaraportaaliga on sisuturundus“.  Mart Raudsaare 25.8. arvamusartikkel „Iga kinnisvaralugu pole veel sisuturundus“  sisaldas vastuväiteid ERRi artiklile ja suhtus mõistvalt ajalehe Postimees koostöösse kinnisvaraportaaliga, mis kuulub lehega samasse kontserni.

ERRi uudisteportaal küll avaldas ERRi kohta kriitikat sisaldanud arvamusloo, aga mitte ainult. Kogu artiklit oli toimetus põhjalikult kommenteerinud, pikemaltki kui algne lugu. Toimetuse kriitilised kommentaarid algasid juba Mart Raudsaare artikli pealkirjast.

ERRi veebiuudiste peatoimetaja Anvar Samosti sõnul otsustas toimetus avaldada artikli  kommenteeritud kujul, kuna ühelt poolt sooviti ajalehtede liidu tegevdirektori seisukohad avaldada, kuid teisalt ei tahetud, et kõlama jääksid toimetuse meelest eksitavad väited. Toimetuse arvates võiks kommentaare nimetada faktikontrolliks. Jõuti seisukohale, et kõige otstarbekam on avaldada viited toimetuse meelest eksitavatele väidetele kohe Mart Raudsaare loo juures, mitte eraldi uue ERRi artiklina. 

Varem sellist praktikat rakendatud pole. Mart Raudsaart kui kaastöö autorit planeeritud lisandustest artiklile toimetus ei informeerinud. 

Ajakirjanduseetika seisukohalt oleks minu hinnangul olnud vajalik nii põhjalike täienduste puhul võtta ühendust artikli autoriga. See põhimõte on kirjas ajakirjanduseetika koodeksi punktis 4.12, mis viitab vajadusele rääkida avaldamise konteksti muutmine autoriga läbi.   

Toimetustel on alati võimalus jätta laekunud kaastöö avaldamata, kui seda liigselt eksitavaks peetakse. Teine variant on paluda autorilt täpsustusi või muudatusi. Praegu pole artiklist kivi kivi peale jäetud. 

Delikaatsemaks muudab juhtumi asjaolu, et ajalehtede liidu tegevdirektori artikli näol on tegemist meediakriitilise looga ERRi uudisteportaali kohta. Kriitilise artikli nii põhjalik toimetusepoolne läbikirjutamine mõjub kriitika mahategemisena jõupositsioonilt. Toimetus ei anna lugejale võimalust ise Mart Raudsaare loo üle otsustada, vaid lisab kohe, alates pealkirjast, oma kriitilised hinnangud.    

Mart Raudsaare artikli juures on korrektselt toodud ametinimetus: ajalehtede liidu tegevdirektor. Tema kaastööd saab vaadelda kui tööstusharu esindaja seisukohta uute ärimudelite kaitsmisel ja selgitamisel, millega omakorda saab debateerida. Nagunii käib meediaringkondades suur arutelu sisuturunduse piiride ja uute reklaamiviiside üle. Nii rahvusvahelises meediaombudsmanide organisatsioonis kui Euroopa pressinõukogudes on aktiivsed debatid selle üle, kuidas piiritleda uusi reklaamimudeleid nii, et ajakirjanduse sõltumatus ei kannataks, aga meedia majanduslikult toime tuleks. 

Toimetuse selgitus, et kommentaare võib võtta kui faktikontrolli Mart Raudsaare väidetele, ei ole eriti asjakohane. Tegemist ei ole faktikontrolli, vaid pigem arvamuskontrolliga. Toimetuse kommentaarid käivad enamjaolt tõlgenduste ja hinnangute kohta; lisaks on need esitatud subjektiivses, arvamusloole omases stiilis. Näiteks „Ajalehtede liit võiks olla tänulik nii hea õppematerjali eest“, „See on klassikaline demagoogiavõte, millega püütakse pisendada antud juhtumit“.

Sisu poolest olen mitme ERRi veebitoimetuse kommentaariga nõus. Ennekõike see, et  ERRi lugu keskendus konkreetsele Postimehe rubriigile Kodustiil, mitte ei laienenud kogu ajalehele, nagu  Mart Raudsaar oma artiklis ERRi loole eksitavalt ette heidab.  

Samuti on igati asjakohane näiteks ERRi kommentaar kinnisvaraportaali erinevuse kohta ajakirjandusest. Tõepoolest ei saa kinnisvaraportaali KV.EE võrrelda näiteks saadete tutvustamisega. KV.EE ei ole meediatoode ega meediakanal, nagu Mart Raudsaar seose loob, vaid kinnisvara müügiplats internetis. 

Aga need selgitused ja täiendused võinuks ERR avaldada eraldi arvamusloona (koos autori nimega). See võtnuks ära tõlgendusvõimaluse, et ERR justkui surub kriitika kohe alla, pannes ajalehtede liidu tegevdirektori arvamusartikli joonealuste kommentaaridega negatiivsesse konteksti. 

Kokkuvõtteks: Mart Raudsaare artikli teksti toimetus muutnud ei ole, küll aga on lisanud kommentaarid sellisel viisil, mis minu hinnangul ei ole kooskõlas hea ajakirjandustavaga. 

Toimetus nõustub, et edaspidi tuleb sellistel puhkudel rääkida autoriga läbi. Kui täiendusi lisada, peaks nende stiil olema neutraalsem. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Kaspersky Lab.

RIA on asutustele oma hinnangu Kaspersky kohta andnud, aga ei avalda seda

USA valitsus keelas hiljuti küberturvalisuse kaalutlustel föderaalasutustel vene päritolu viirustõrjeprogrammi Kaspersky Lab kasutamise. Kuidas suhtub selle programmi kasutamisse aga Eesti valitsus? Selgub, et riigi infosüsteemide amet (RIA) on riigiasutustele küll vastava hinnangu edastanud, aga paraku pole seda võimalik avaldada.

FOORUM

Võrdlus: kuidas erineb Eesti ja suurriikide soov digiettevõtteid maksustada

Nädalavahetusel arutasid Euroopa Liidu rahandus- ja majandusministrid Tallinnas digiettevõtete maksustamist, kuna praegu teenivad suurettevõtted nagu Facebook, Amazon ja Google internetis tulu üle maailma, kuid makse maksavad vaid madala maksumääraga riikides. Ministrid otsustasid Tallinnas, et digiettevõtteid tuleb kindlasti maksustada, kuid lahendustena jäi valikusse kaks erinevat varianti. Mille poolest need erinevad?

arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: