Linnapeakandidaadid vastavad | Reidi tee ilmestab linnavõimu ebapädevust ({{commentsTotal}})

Parlamendierakondade meerikandidaadid märgivad, et praegune linnavõim pole saanud hakkama suurte taristu projektide nagu Reidi tee ja Haabersti ringristmiku planeerimisega. Kõigi poliitikute hinnangul on tegemist vajalike läbimurde projektidega, kuid Reidi teega tuleb nullist alustada.

Tallinna linnapea kohuseid täitev Taavi Aas (Keskerakond) toonitab, et Reidi tee peab sündima selle projekti alusel, mis on praeguseks toppama jäänud. Tema sõnul on Reidi teed planeerinud oma ala eksperdid ning teekoridori ümbersuunamine võib muuta kogu ehituse mõttetuks. Aas tuletab meelde, et Reidi tee loomine annab võimaluse luua Narva maanteele jalakäijatele mõeldud kesktänava ja on aluseks mitmele teisele Kesklinna taristu projektile. 

Martin Helme (EKRE) möönab, et Reidi tee vajalikkuses keegi ei kahtle. EKRE kandidaat lisab, et linnakeskkond ei saa olla samal ajal maakeskkond. Kui inimene soovib, et teenused oleksid kättesaadavad, siis Helme sõnul eeldab see tihedat liiklust. Liikluse toimimine aga eeldab Helme arvates Reidi tee ja Haabersti ringristmiku rajamist. 

Rainer Vakra (SDE) arvates on Tallinnal olnud väga lihtne ülesanne luua Euroopa Liidu rahade eest linlastega kooskõlastatud projekt ning see valmis ehitada. Teisalt nendib Vakra, et praegusel linnavalitsusel on võime head asjad ära rikkuda. Sotsiaaldemokraat leiab, et Reidi tee loomine on mõistlik plaan, kuid projektis planeeritud ehitusmahud ei vasta tänapäevastele standarditele, mistõttu tuleb Vakra arvates projektiga nullist alustada. 

Ka IRL-i esinumber Raivo Aeg toonitab, et Reidi tee lahendus on ülioluline. See, kuidas Reidi tee trass hakkab tulevikus kulgema, pole Aegi sõnul enam poliitiline vaid linnaplaneerimisega seotud küsimus. Sestap ei oska Aeg hinnata, kas Reidi tee peaks ilmavalgust nägema praeguse projekti kujul või tuleks see ümber teha.

Kristen Michal (Reformierakond) tunnistab, et tunneb Reidi tee projektiga isiklikku sidet, sest tema kiitis majandus- ja taristuministrina plaani rahastamise heaks. Michal meenutas, et tollal ütles ministeerium linnale, et kõik projekti saatvad pinged tuleb ära klaarida. Reidi tee projekti praegust seisu vaadates leiab Michal, et projekti saaks teha paremaks ning toonitab, et seda läbilaskevõimsust on pealinna vaja. 

Toimetaja: Allan Rajavee



Kaspersky Lab.

RIA on asutustele oma hinnangu Kaspersky kohta andnud, aga ei avalda seda

USA valitsus keelas hiljuti küberturvalisuse kaalutlustel föderaalasutustel vene päritolu viirustõrjeprogrammi Kaspersky Lab kasutamise. Kuidas suhtub selle programmi kasutamisse aga Eesti valitsus? Selgub, et riigi infosüsteemide amet (RIA) on riigiasutustele küll vastava hinnangu edastanud, aga paraku pole seda võimalik avaldada.

FOORUM

Võrdlus: kuidas erineb Eesti ja suurriikide soov digiettevõtteid maksustada

Nädalavahetusel arutasid Euroopa Liidu rahandus- ja majandusministrid Tallinnas digiettevõtete maksustamist, kuna praegu teenivad suurettevõtted nagu Facebook, Amazon ja Google internetis tulu üle maailma, kuid makse maksavad vaid madala maksumääraga riikides. Ministrid otsustasid Tallinnas, et digiettevõtteid tuleb kindlasti maksustada, kuid lahendustena jäi valikusse kaks erinevat varianti. Mille poolest need erinevad?

arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: