Rannavalvureil tuli suvel kõige enam päästa omapäi jäetud lapsi
Rannavalvuritele tõid lõppema hakkaval suvel kõige enam tööd järelevalveta jäetud lapsed ja üle suplejate peade lendavad lohesurfarid.
Avaliku korra rikkumisi registreerisid rannavalvurid kokku ligi 4500, teatas G4S, tuginedes tööle Eesti 20 supelrannas.
Suve jooksul päästeti järelevalveta jäetud lapsi, kes sügavasse vette sattusid, eakas meesterahvas, kel ujudes jõud otsa lõppes, ja alkoholijoobes naisterahvas.
4. juulil päästis rannavalvur Võrus Tamula järve rannas kaheksa-aastase poisi, kes silla käsipuul kõõludes üle pea vette kukkus ega osanud ujuda. Vetelpäästja tõmbas lapse veest välja. Poiss oli veekogu ääres umbes 12–13aastaste sõpradega. Lapse vanemaid rannas ei olnud.
27. juulil kandis Emajõe vool sügavasse vette 6–7aastase tüdruku, kes iseseisvalt enam madalasse vette tagasi ujuda ei suutnud. Vee peal hoidis teda täispuhutav suplemisvest. Vetelpäästja ulatas talle käe ja tõmbas lapse kalda poole. Tüdruku isa võttis 50–60 meetrit veepiirist eemal muru peal päikest ega teadnudki, et laps läks ujuma.
27. juulil aitasid rannavalvurid kaldale umbes 70aastase mehe, kel poidepiirist üle ujudes sügavas vees jaks otsa sai.
12. augusti keskpäeval tõid G4S rannavalvurid Stroomi rannas poide juurest veest välja uppumisohtu sattunud noore alkoholijoobes naise. Rannavalvurid osutasid naisele esmaabi ja andsid ta üle kiirabi meedikutele.
Kuna lohesurf on järjest populaarsem, siis tuli rannavalvuritel suve jooksul mitmeid kordi lohesurfaritele meelde tuletada, et ujumisalale minna ei tohi, kuna see on suplejatele ohtlik ja võib lõppeda surmaga. Sama kehtib ka jetisõitjatele, kes vahel üle poidepiiri suplusalale sõitsid.
Toimetaja: Karin Koppel