Põhja-Korea katsetas vesinikupommi ({{commentsTotal}})

{{1504414380000 | amCalendar}}
Põhja-Korea ajab ülejäänud maailma oma tuumaprogrammiga närviliseks.
Põhja-Korea ajab ülejäänud maailma oma tuumaprogrammiga närviliseks. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Põhja-Korea teatas pühapäeval, et katsetas edukalt vesinikupommi, mis on mõeldud kasutamiseks mandritevahelise ballistilise raketiga. Võimsa vesinikupommi katsetus tõi endaga kaasa maavärina magnituudiga 6,3.

USA seismoloogid ütlesid juba enne Põhja-Korea ametlikku kinnitust, et maavärina näol oli tegu võimsa plahvatusega ja seda piirkonnas, kus riik on ka varem tuumakatsetusi teinud.

Tuumakatsetus ja maavärin toimus vaid neli tundi pärast seda, kui Põhja-Korea riigimeedia avaldas foto, kus liider Kim Jong-un seisis kõnealuse massihävitusrelva kõrval.

Põhja-Koreas registreeritud "kunstlik maavärin" oli 9,8 korda tugevam kui Pyongyangi viienda tuumakatsetusega kaasnenud maa-alused tõuked, vahendas Lõuna-Korea uudisteagentuur Yonhap meteoroloogiaameti andmeid.

Maavärin "ei olnud mitte üksnes 9,8 korda võimsam kui eelmise aasta septembris läbi viidud tuumakatsetus, vaid see oli kõige võimsam", ütles Lõuna-Korea meteoroloogiaamet.

Lõuna-Korea sõjavägi tugevdas vaatlust ja valmisolekut ning kaalub samme, mida oleks võimalik astuda koos liitlasriigi USA-ga.

Jaapani valitsus oli juba enne ametlikku kinnitust veendunud, et Põhja-Korea tegi pühapäeval kuuenda tuumakatsetuse, ja esitas Pyongyangile ametliku protesti.

"Valitsus kinnitab pärast ilmateenistuse andmete ja muu informatsiooni läbivaatamist, et Põhja-Korea tegi tuumakatsetuse," ütles välisminister Taro Kono ajakirjanikele.

Kono lisas, et valitsus esitas protesti Põhja-Korea saatkonnale Pekingis, nimetades katsetust "äärmiselt andestamatuks".

Mihkelson: olukord pingestub veelgi

Põhja-Korea arenguid jälgiv riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles, et kahtlusteta kruvib tänane päev pingeid Korea poolsaarel veelgi üles.

"Meil tuleb väga tähelepanelikult jälgida sealseid arenguid ning samal ajal kõrvutada olukorda suurõppuse Zapad-2017 raames toimuvaga," märkis Mihkelson.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: ERR/BBC/BNS



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: