Põhja-Korea katsetas vesinikupommi ({{commentsTotal}})

{{1504414380000 | amCalendar}}
Põhja-Korea ajab ülejäänud maailma oma tuumaprogrammiga närviliseks.
Põhja-Korea ajab ülejäänud maailma oma tuumaprogrammiga närviliseks. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Põhja-Korea teatas pühapäeval, et katsetas edukalt vesinikupommi, mis on mõeldud kasutamiseks mandritevahelise ballistilise raketiga. Võimsa vesinikupommi katsetus tõi endaga kaasa maavärina magnituudiga 6,3.

USA seismoloogid ütlesid juba enne Põhja-Korea ametlikku kinnitust, et maavärina näol oli tegu võimsa plahvatusega ja seda piirkonnas, kus riik on ka varem tuumakatsetusi teinud.

Tuumakatsetus ja maavärin toimus vaid neli tundi pärast seda, kui Põhja-Korea riigimeedia avaldas foto, kus liider Kim Jong-un seisis kõnealuse massihävitusrelva kõrval.

Põhja-Koreas registreeritud "kunstlik maavärin" oli 9,8 korda tugevam kui Pyongyangi viienda tuumakatsetusega kaasnenud maa-alused tõuked, vahendas Lõuna-Korea uudisteagentuur Yonhap meteoroloogiaameti andmeid.

Maavärin "ei olnud mitte üksnes 9,8 korda võimsam kui eelmise aasta septembris läbi viidud tuumakatsetus, vaid see oli kõige võimsam", ütles Lõuna-Korea meteoroloogiaamet.

Lõuna-Korea sõjavägi tugevdas vaatlust ja valmisolekut ning kaalub samme, mida oleks võimalik astuda koos liitlasriigi USA-ga.

Jaapani valitsus oli juba enne ametlikku kinnitust veendunud, et Põhja-Korea tegi pühapäeval kuuenda tuumakatsetuse, ja esitas Pyongyangile ametliku protesti.

"Valitsus kinnitab pärast ilmateenistuse andmete ja muu informatsiooni läbivaatamist, et Põhja-Korea tegi tuumakatsetuse," ütles välisminister Taro Kono ajakirjanikele.

Kono lisas, et valitsus esitas protesti Põhja-Korea saatkonnale Pekingis, nimetades katsetust "äärmiselt andestamatuks".

Mihkelson: olukord pingestub veelgi

Põhja-Korea arenguid jälgiv riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles, et kahtlusteta kruvib tänane päev pingeid Korea poolsaarel veelgi üles.

"Meil tuleb väga tähelepanelikult jälgida sealseid arenguid ning samal ajal kõrvutada olukorda suurõppuse Zapad-2017 raames toimuvaga," märkis Mihkelson.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: ERR/BBC/BNS



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: