Intervjuu volinikuga: paberile kirjutamine pidurdab Euroopa Liidu majandust
Euroopa Liit peab kiirendama oma sammu äriühinguõiguses, et ettevõtted saaksid tõhusamalt kasutada digilahendusi, leidis Euroopa Komisjoni volinik Věra Jourová Tallinnas. Praegu pidurdavad tema sõnul liidu majandust kohati 60ndatest aastatest pärit seadused.
Ühinguõiguse konverentsi raames Tallinna külastanud volinik ütles ERR News’ile, et majandusarengu kiirust on üle maailma defineerinud digisektor. Euroopa Liit peab arengutega kaasas käima ja parim viis selleks on saada lahti nii paljudest piiridest ja takistustest kui võimalik.
Jourová tõdes oma kõnes, et osa Euroopa Liidu äriühinguõigusest on pärit 1960ndatest aastatest ning on aegunud. Uut seadusandlust on vaja elementaarsete tegevuste digitaalseks muutmiseks, näiteks ettevõtte asutamiseks internetis.
Komisjon on varem teinud ettepaneku uueks Euroopa ettevõtte vormiks, milles võib olla vaid üks osanik. See ettepanek kukkus läbi, niisiis on nüüd tehtud ettepanek kõikide traditsiooniliste ettevõtlusvormide registreerimiseks internetis – seda erinevad huvigrupid Tallinnas arutavadki.
Te mainisite oma avakõnes, et usk käega katsutavatesse asjadesse, näiteks tekstid, mis on kirja pandud paberile, aeglustavad majanduse arengut. Kus asub Euroopa Liit selles osas maailma kontekstis?
Me peame käima kaasas ülejäänud maailma arengute kiirusega ja selle lahendus on saada paremaks kõiges, mis on digitaalne. Sellepärast me valmistamegi ette paketti äriühinguõiguse ja selle digitaliseerimise kohta, sest me peame ülemaailmses konkurentsis saama paljudes valdkondades paremaks kui seni.
Üks Euroopa probleemidest on see, et meil pole oma Google’it või Facebooki. Meie majandus on hajutatud ja killustunud, 99 protsenti meie ettevõtetest on väikesed ja keskmise suurusega. Sellepärast peamegi looma paremad tingimused väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, et võistelda hiiglastega.
Te viitasite ka töötajate õigustele. Veel tuleb arvesse võtta õigussüsteemide mitmekesisust, paljusid huvigruppe ja teisi valdkondi, mida Euroopa Liit mõjutab.
Võtame näiteks notarid. Nad on väga ärevil ühinguõiguse digitaalseks muutumise pärast. Nad ütlevad, et kui ettevõte pole paberil registreeritud ja nad ei näe inimest ettevõtet registreerimas, siis on kuritarvitamise võimalus lihtsalt liiga suur.
Mu mõte on selles – ja ma võitlen selle eest –, et me peaksime vaatama neid inimesi, kes tahavad ettevõtteid registreerida ausate inimestena. Kahtluste korral kutsume nad kohale, kontrollime neid ja küsime, mis on nende ettevõtte registreerimise eesmärk. Me saame seda alati teha.
Eesti eelmine president Toomas Hendrik Ilves on palju kordi öelnud, et digitaalsetele süsteemidele üleminek ja sellega kaasnev suurem läbipaistvus on Eesti ettevõtteid palju aidanud, on vähendanud korruptsiooni ja muutnud neid efektiivsemaks. Kas te loodate sarnast tulemust Euroopa Liidu tasemel?
Ma nõustun täielikult, sest see vähendab korruptsiooni ja suurendab usaldust ja see on täpselt see, mida Eestis tehakse ja mida ma tahaksin näha ka teistes liikmesriikides. Üks viis, kuidas seda käegakatsutavalt teha, on ligipääs BRIS-ile (Euroopa Liidu äriregistrite omavahelise ühendamise süsteem). Me saame tehnoloogiaid paremini kasutada, et olla läbipaistvamad.
Selle konverentsi peamised teemad on ettevõtte asutamine digitaalselt, ettevõtete informatsiooni veebis kättesaadavaks muutmine ja ettevõtete piiriülese liikuvuse parandamine. Kui paljudel EL-i liikmesriikidel on selle jaoks juba toimivad süsteemid olemas?
Minu meelest on ainult 17 liikmesriigil ettevõtete internetis registreerimise võimalus. Me tahame, et see oleks kõigil ja see oli juba meie ettepanekus ühe osanikuga osaühingute kohta – õigusaktis, mille ma pärisin oma eelkäijalt. Ja see ei töötanud! Ma ei suutnud selle vastuvõtmist promoda, sest alati oli hääli, kes ütlesid, et ettevõtte registreerimist internetis võidakse kurjalt ära kasutada.
Selles ettepanekus oli internetis registreerimine ja ettevõtte registreerimine ühe euro eest. Mulle meeldis see ettepanek, sest ma ise alustasin ettevõttega väga raskel ajal oma elus. Ma investeerisin kogu oma raha ja pidin isegi raha laenama, et ettevõtet alustada. Ja riik ei teinud seda lihtsaks.
Ma arvan, et see on väga praktiline asi, lasta inimestel ettevõtlusega tegeleda. See on Euroopa majanduse ja ühiskondade huvides, eriti digivaldkonnas toetume me nii väga idufirmadele, uutele ajudele, uuele loovusele.
Te küsisite globaalse konkurentsi kohta: see on ainus vahend, mis meil oma konkurentsivõime soodustamiseks on. Ühe osanikuga ettevõtete ettepanek ei läinud läbi ja ma proovin seda nüüd teha.
Te olete maininud, et digilahendustesse suhtumine on probleem. Teil on vähemalt 27 valitsust ja parlamenti, kellega nende muudatuste elluviimise püüdlustel arvestada. Mis on siin suurimad takistused?
Piiride kaotamine. Piiride, mis on inimeste mõtlemises. Digitaalsus ise on katus, mille all on 28 erinevat tuba ja igas toas on erinevad reeglid. See on veider, me peame nende tubade vahel uksed avama.
Meil on palju positiivset, aga mõnikord ka negatiivset. Näiteks kriminaalõigus. Kurjategijad kasutavad seda katust kõigeks, mida me suudame vähegi ette kujutada, aga õiguskaitseorganid reageerivad neis väikestes tubades. Nad ei saa piire ületada. Sama on tarbijakaitses.
Ükskõik, mida me teeme digivaldkonnas ja uue seadusandlusega, me tahame kaotada piire, jättes samal ajal alles kohalikud eripärad, sest liikmesriigid nõuavad neid. See on tõepoolest Rubiku kuubik.
Eesti kiitleb tihtipeale, kuidas paberivaba majandus säästab kaks protsenti riigi SKP-st aastas. Kas te ootate samasugust kasu ka Euroopa Liidu majandusele?
Jah. Ma tahaksin näha ka EL-i vahendite paremat investeerimist liikmesriikides: igas liikmesriigis on teatud hulk EL-i raha, mis tuleks kulutada, et luua andmevahetus erinevate asutuste vahel ja andmete esitamine “vaid ühe korra” põhimõttel, et ametnikud ei peaks inimesi häirima üha uuesti ja uuesti samade andmete küsimisega.
Euroopa on sellesse investeerinud miljardeid eurosid. Me näeme, kuidas see töötab Eestis, kus vähem raha on saavutanud rohkem. Ma tahaksin, et teised liikmesriigid järgiksid Eesti eeskuju. Juba juulis palusin ma justiitsminister Urmas Reinsalul teha teistele ministritele ettekanne, kuidas töötab Eestis e-õiguse portaal, kuidas töötab prokuratuur ja nii edasi.
Ministrid olid hämmingus ja nad tahavad seda eeskuju järgida. Selles osas on liikmesriigid enam-vähem edumeelsed, aga kõikjal tuleb veel tööd teha, et jõuda Eesti tasemele.
Inimesena, kellele ei meeldi tehnoloogia, olen ma siia tulles alati ärevil (naerab) ja kardan, et siin on näha, et ma ei sobi 21. sajandisse. Aga ma olen alati positiivselt üllatunud, et need tehnoloogiad aitavad siinsetel inimestel kõrge kvaliteediga elu elada.
Věra Jourová on Tšehhi poliitik, endine minister ja Euroopa Komisjoni volinik õiguse, tarbijate ja soolise võrdõiguslikkuse küsimustes. Jourová külastab Eestit eesistumise raames toimuval ühinguõiguse konverentsil, mis toimub Tallinnas 4.-5. septembril.
Toimetaja: Anette Parksepp