Viis aastat valideerimist – kas ainult kiusu pärast? ({{commentsTotal}})

Tallinna ühistranspordikaardi valideerimine.
Tallinna ühistranspordikaardi valideerimine. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Tallinna tehnikaülikool koostöös Tallinna transpordiametiga esitab lähikuudel ettepanekud Tallinna liinivõrgu muutmiseks, mille jaoks hankisid nad maksu- ja tolliametilt andmed ka elanike töö ja elukohtade ning kodu ja kooli vaheliste seoste kohta. Validaatorid on Tallinna ühistranspordis olnud kasutusel juba 2012. aastast, mistõttu tekib küsimus, et milleks neid andmeid seni üldse koguti, kui liinivõrgu analüüsimiseks ja sellele parendusettepanekute tegemiseks oli vaja andmeid riigi andmekogudest juurde küsida.

"Ei ole olemas üht head andmebaasi, mille alusel selliseid analüüse teostada, vaid ainus võimalus ongi kasutada mitmeid, neid siis omavahel võrreldes ja analüüsides. Igas andmestikus peituvad mingid vead, seetõttu annavadki alati erinevad allikad parema tulemuse kui vaid üks," selgitas Tallinna tehnikaülikooli mehaanika ja tööstustehnika instituudi logistika ja transpordi teaduskeskuse transpordiplaneerimise professor Dago Antov ERR-ile.

Siiski, päris niisama ikkagi valideerimisandmeid selle viie aasta jooksul kogutud ei ole. Puhtalt piletisüsteemi andmetel põhineva uuringu on transpordiamet koostöös TTÜ-ga sõitjate nõudlusest lähtuva hinnangu saamiseks olemasolevale liinivõrgule juba teinud. Transpordiameti juhi Andres Harjo sõnul olid paljude Tallinna ühistranspordi iganenud liinivõrku kritiseerinud inimeste meelehärmiks tulemused positiivsed ja enamuses tänaseid sõite arvestavad.

"Näitena võib tuua asjaolu, et hommikusel tipuajal saab üle 70 protsendi inimestest sihtkohta ilma ümberistumiseta ning umbes 20 protsenti ühe ümberistumisega. Loomulikult ei saa öelda, et tänane liinivõrk on täiuslik, sest see ei pruugi toetada tänaste autokasutajate liikumisvajadusi," selgitas Harjo. Seepärast pöörduski Tallinna transpordiamet põhjalikuma analüüsi tegemiseks koostöös TTÜ-ga riigi andmekogude poole.

Samal ajal tekib küsimus, miks hakati kõigi nende aastate jooksul kogutud piletisüsteemi andmeid liinivõrgu parendamise eesmärgil põhjalikult analüüsima alles nüüd. Nii Antovi kui ka Harjo sõnul on põhjus lihtne – pikem periood andmeid annab usaldusväärsema tulemuse. "Kasutame just n-ö pikemat aegrida, et näha ka muutusi ja trende ning seega välistada juhuslikkust, mis seoses tasuta sõiduga on muutunud suuremaks," ütles Antov.

Ainult piletisüsteemiga kogutud andmete põhjal on praegu võimalik vaadata seda, millised on sõitude arvu muutused päevade ja kellaaegade lõikes ning millised on korrespondentsid ehk kust kuhu sõidetakse. "See näitab teatud määral praeguse liinivõrgu vastavust nõudlusele. Kui kasutus on suur, siis võib eeldada, et liin on vastuvõetav. Kui kasutus on väike, siis uurime edasi, mis on selle põhjused – vale marsruut, liiga pikk sõiduaeg, palju ümberistumisi või lihtsalt vähe inimesi, kes seda ühendust vajavad," selgitas Antov.

Hangitud andmekogude kasutusvõimalused ulatuvad ühistranspordivõrgust kaugemale

Uuring piletisüsteemi ja riigi andmekogude koondanalüüsiga, mis valmib oktoobriks-novembriks, selgitab Antovi sõnul välja, milliseid uusi ühistranspordiühendusi oleks vaja ja kuidas neid tekitada. "Kas ühendada mingid olemasolevad liinid või pikendada midagi kuhugi või muuta marsruute, et ühendus muutuks atraktiivsemaks."

Seesama uuring on tegelikult ka samm lähemale riigi käsutuses olevate andmekogude kasutuspotentsiaali avastamisele suurandmete kontekstis. Antovi sõnul ei kujuta sageli üks andmehaldaja ette, et tema käsutuses olevaid andmeid võiks kasutada ka mingil muul eesmärgil. "Riigi andmebaasidest võiks pikalt rääkida, aga siinkohal vaid üks asjaolu – kui riigi suundumus on see, et järgmine rahva ja elamuruumide loendus viia läbi registripõhiselt, siis on igasugune tegevus suurandmetega kasulik, et ka seal võimalikke peituvaid "häireid" registreerida."

Samas ei pea Harju sõnul selle uuringu jaoks hangitud andmekogude kasutusvõimalused piirduma ainult ühistranspordivõrgu analüüsimisega. Kasutuspotentsiaali on mujalgi. "Andmete kogum koos riigiregistritest saadud andmetega annab võimaluse tulevikus hinnata ka linnaplaneerimise seisukohalt võimalike arengualade ligipääsetavust ning pendelrände vajaduse vähendamist," märkis Harjo.

Ilma valideerimiseta kobaksid ühistranspordi planeerijad pimeduses

Ühena oma valimislubadustest lubab Isamaa ja Res Publica liit vabastada linnakodanikud ühistranspordis valideerimise kohustusest, mille vajalikkus on tasuta ühistranspordi kontekstis paljudele linnakodanikele arusaamatuks jäänud. Harjo sõnul tähendaks aga see, kui ühistranspordi kasutajad jätavad oma sõidu registreerimata, tegelikult seda, et ühistranspordi planeerijad ei saa edaspidi nende vajadusega arvestada.

"Isegi kui kogu Eestis muudetakse ühistransport tasuta kättesaadavaks, jääb valideerimiskohustus endiselt kehtima selleks, et hinnata liinivõrgu kohasust ja võimalike muudatuste kehtestamise vajadust," märkis Harjo. Ka Antov leiab, et valideerimise olemasolu on vähemasti sellest aspektist vaadates ikkagi väga kasulik ja vajalik. "Kuigi see andmestik ei ole ega saagi olla ainus liinivõrgu analüüsimisel," lisas ta.



Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: