Maasikas: EL-i teavitamine ID-kaardi turvariskidest käib ({{commentsTotal}})

Matti Maasikas.
Matti Maasikas. Autor/allikas: ERR

Eesti eriesindaja EL-i institutsioonide juures Matti Maasikas ütles, et Eesti teavitab liidu institutsioone ID-kaardi turvariskist, ja avaldas lootust, et probleemi kiire lahendamine osutub õnnetuse asemel õnnistuseks.

Eesti ID-kaardil avastatud ja avalikustatud, ent mitte realiseerunud turvarisk paneb Maasika sõnul kohe küsima, kuidas see mõjutab meie ”digitaalset” eesistumist.

"Me räägime oma probleemidest avalikult nii oma inimestele kui ka välispartneritele – EL institutsioonide teavitamine ID-kaardi turvariskidest praegu käib," kinnitas ta blogipostituses.

Maasika sõnul võib loota, et praeguse turvariski probleemi oskuslik lahendamine toob meile mitte ainult kasulikke kogemusi, vaid ka tuntust-tunnustust asjatundjate hulgas, nagu 2007. aasta kogemus, mil sattusime esimese riigina maailmas organiseeritud küberründe alla.

"ID-kaartide turvalisuse küsimus võib Eesti jaoks olla mitte õnnetus, vaid õnnistus. Võimalus näidata, kuidas me suudame selles valdkonnas olulise probleemi lahendada olukorras, kus meid vaatab kogu Euroopa ning kus edu kõrval peame me lahendama päris probleemi," selgitas Eesti eriesindaja.

Ettevalmistused 29. septembril Tallinnas toimuvaks digitippkohtumiseks jätkuvad plaanitult. "Oodata on ehk veel suuremat fookust turvalisusele digimaailmas."

Digitaalne eesistumine tähendab Matti Maasika selgitusel kolme asja: esiteks, et Eesti püüab kõigis EL poliitikavaldkondades edendada digitaalset mõõdet – näiteks EL arenguministrid arutavad 11. septembril Tallinnas digitaalse arengukoostöö võimalusi.

Teiseks seda, et Eesti püüab kiiresti edasi liikuda kõigi digitaalse siseturu eelnõudega. Kolmandaks on Eesti seadnud eesmärgiks EL-is debati käivitamist ja ajamist teemal, kuidas Euroopa suudab olla juhtivas rollis kogu maailmas toimuvas digitaalses üleminekus – kuidas toimub nn diginomaadide maksustamine, millised oskusi on vaja digimaailmas, kuidas liiguvad andmed kui digiühiskonna üks põhikomponente.

"On selge, et kõik need eesmärgid jäävad meie eesistumist kandma ka pärast tänase info avalikustamist. Eelnõudega liigutakse kavakohaselt edasi, digitaalne arengukoostöö on sama oluline, debatt digitaalse ülemineku kohta jätkub," lisas ta.

Toimetaja: Priit Luts



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: