Pensionifondide osakute vahetamisest võitsid enim indeksfondid ({{commentsTotal}})

Raha.
Raha. Autor/allikas: Francois Lenoir/Reuters/Scanpix

Tänavusel teisel kohustusliku pensionifondi osakute vahetamise perioodil kasvas protsentuaalselt enim passiivsete pensionifondide maht, kuid kogu turust moodustab see siiski vaid veidi üle ühe protsendi.

Kohustusliku pensionifondi osakuid saab vahetada kolm korda aastas: jaanuaris, mais ja septembris.

Pensionikeskuse statistika näitab, et 1. septembril toimunud vahetusega kasvas SEB Energilise Pensionifondi Indeks maht üle 40 protsendi ja Tuleva kahe indeksfondi mahu kasv oli kokku ligi 70 protsenti. 

Swedbanki Pensionifond K90-99 kasvas 19,44 protsendi ja LHV Pensionifond Indeks 17,44 protsendi võrra.

Tuleva kommunikatsioonijuht ja Naisinvestorite Klubi asutaja Kristi Saare ütles ERRile, et varem ei olnudki inimestel võimalust indeksfonde valida, sest need on tekkinud alles viimase aasta jooksul.

"Paratamatult, kui võimalus tekib, siis inimesed seda ka kasutavad. Teiseks on kõikide indeksfondide ühine idee see, et tegu on passiivsete ja madalate tasudega investeeringutega. Enamasti on aktiivsete fondide puhul valitsemistasu, mis protsendina ära makstakse, märkimisväärselt kõrgem kui see, mis passiivsetes indeksfondides," tõi ta välja.

Saare hinnangul on madalate tasudega indeksfondid üks paremaid investeerimisinstrumente.

"Kui vaadata teise samba ajalugu, mida meil on umbes-täpselt 15 aastat, siis esimesed 14 aastat pakuti suhteliselt samasuguseid tooteid," märkis Tuleva esindaja.

Ta usub, et Tuleva turuletuleku tõttu on teema saanud rohkem meediakajastust ja pannud inimesi rohkem mõtlema, mis pensionikontol toimub ja kuidas raha koguneb.

Indeksfondidesse raha voolamist peab Saare pikaajalisemaks trendiks, sest väikeinvestori puhul mõjutab see, kui palju oma vara haldamise eest maksta, väga palju lõpptulemust.

"Arvan, et see ei ole lihtsalt ajutine hüpe. Mida kauem inimesed näevad häid tulemusi ja näevad, kui palju vähem nad peavad teenustasudeks ära maksma, siis arvan, et indeksfondide populaarsus ikka suureneb," prognoosis ta.

Ainsaks probleemiks peab Saare seda, et inimestele on indeksfondid veel üsna võõrad, sest seni ei ole need kättesaadavad olud. Seetõttu on sel teemal vaja palju teavitustööd teha.

 

SEB Varahalduse fondijuht Endriko Võrklaev ja sama ettevõtte äriarendusjuht Peeter Schamardin rääkisid, et passiivselt juhitud pensionifondid on turul olnud suhteliselt lühikest aega ja nende mahud on veel märksa väiksemad aktiivselt juhitud fondidest.

"On loomulik, et kliendid kasutavad lisandunud valikuvõimalusi. Väikeste mahtude puhul on ka protsentuaalsed muutused võimendatud ja paistavad suuremana. Kogu turust on passiivsed pensionfondid võtnud veidi üle ühe protsendi ja aktiivselt juhitud fondide turuosa on seega veidi alla 99 protsendi. Ilmselt kasutavad pensionikogujad ka järgmistel perioodidel lisandunud valikuvõimalusi ja passiivsete pensionifondide osa tasapisi kasvab," prognoosisid SEB Varahalduse esindajad.

Samas märkisid nad, et meie pensionisüsteemi probleem pole mitte aktiivsete ja passiivsete fondide mõõduvõtmine, vaid liiga vähene kogumine.

SEB kliendiuuringute kohaselt võiks passiivse fondi vastu huvi tunda umbes viis protsenti klientidest. Kuna aga passiivne fond võib aktiivse fondiga võrreldes kõikuvamaks kujuneda, hindab pank seda sobivamaks julgematele ja pikema kogumise perspektiiviga investorile.

"Kokkuvõte on selline, et tegelikult ei ole kõige rohkem raha liikunud indeksfondidesse," rõhutasid panga esindajad.

Nad selgitasid, et pensionikeskus on näidanud fondi mahu muutust protsentides, aga kuna indeksfondid alles tulid turule ja mahud on peaaegu olematud, siis iga laekunud tuhat eurot annab protsentuaalselt märkimisväärse osa.

"Nullist kasvatakse ikka mahtusid iga natukese aja tagant mitmekordistades," nentisid Võrklaev ja Schamardin.

Nad tõid näite, et SEB Energiline Pensionifond Indeks on protsentuaalses mahu kasvus mitmekordselt teistest SEB fondidest üle, kuigi rahaline kasv oli vaid pool miljonit võrreldes näiteks SEB Energilise Pensionifondiga, mis kasvas ligi kolm miljonit.

Toimetaja: Karin Koppel



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

SPORT
Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: