Spetsialistid: arengumaade missioonid vajavad rahasaju asemel selgeid sihte ({{commentsTotal}})

MTÜ Mondo korraldas konverentsi
MTÜ Mondo korraldas konverentsi "Development or security: which comes first?" Autor/allikas: ERR

Abimissioonid arengumaades kulgevad tihti vaevaliselt, kuna missiooni eesmärk pole piisavalt selgelt läbi mõeldud ja kulukate projektide tulemuslikkust pole võimalik mõõta, leidsid erinevatest riikidest pärit spetsialistid kolmapäeval MTÜ Mondo korraldatud konverentsil "Development or Security: Which Comes First?".

Liiga palju raha ja liiga vähe koordineerimist

Paneelarutelul tuli välja, et sageli jääb arengualase koostöö tulemuslikkus vastastikuse arusaama puudumise taha: projekti erinevad pooled, see tähendab sõjavägi, kelle eesmärk on tagada julgeolek ja turvalisus, ning tsiviilisikud, kes tegelevad arengualase tööga, ei lähtu koostöö tegemisel ühistest alustest. Seetõttu on omavaheline töö koordineerimine puudulik, märkis rahu ja julgeoleku mõttekoja SaferGlobe tegevdirektor Maria Mekri.

"Soomes puuduvad koordineerimisstruktuurid, mis aitavad koostööd hallata, tuua tsiviilisikud ja sõjaväelased ühte ruumi kokku ning rääkida rahastusest," tõi Mekri näite. "Me näeme, et koordineerimine ei ole rahastatud või on rahastatud halvasti; igaühel on omaenda eraldi projektiplaan, mõnikord on need vastuolulised, mõnikord on need konkureerivad. Ad hoc [spetsiaalselt just selleks otstarbeks või juhuks loodud – toim] koordinatsioonimehhanismid toimivad ainult siis, kui on inimene, kellel on head sidemed, siis saab toimuda hea koordineerimine." Püsivate koordinaatorite olemasolu ei anna jällegi soovitud paindlikkust, tõdes ta. "Aga selleks, et meil oleks julgeolek ja areng samaaegselt tagatud, peab olema meil paigas baasmehhanism koordineerimiseks."

Austria kaitsejõudude ülema nõunik humanitaarasjades Alois A. Hirschmugl ütles arengu ja julgeoleku tasakaalu kohta, et sõjaväe kohaolu on paljuski eeldus, et keskkond arengualase töö tegemiseks oleks turvaline ja saaks üldse toimida. "Samuti oleneb see sellest, mis on sõjaväe eesmärk – kas tagada turvalisus või koordineerida, kas see on kaitse või tugi," sõnas nõunik. "Ühelt poolt vajame turvalist keskkonda, kus humanitaartöötajad saavad töötada, aga ilma sõjaväeta ei saa nad neile piirkondadele ligi, kus seda tööd on vaja teha."

Hirschmugli sõnul on oluline, et sõjavägi, politsei ja tsiviilisikud teeksid koostööd. Samas tuleb tema meelest siiski säilitada teatud erisus nende vahel, kes tagavad konkreetses riigis julgeoleku, ja nende vahel, kes tagavad näiteks toidu: "Me ei tohi neid sassi ajada. Kui ollakse sõjaväega liiga seotud, siis ei võta kohalikud neid enam neutraalsetena."

Hirschmugl tõdes, et praegu esineb projektides "rahasadu", mille kasutus pole alati koordineeritud: "Riikides, meie endi riikides, tuleb strateegiliselt planeerida. See on praegu puudu, ka Austrias. Meil on palju projekte, aga need ei ole sageli väga hästi koordineeritud – lahendus on jällegi see, et istutakse kokku ja arutatakse."

Euroopa Liidu delegatsiooni juht Libeerias Tiina Intelmann lisas, et kuivõrd Euroopa Liit panustab arenguprogrammide abistamisse rahaliselt kõige enam, siis peaks liit väljendama selgemalt ka oma ootusi projekti tulemuste suhtes.

Eesmärgid pole alati selged ja mõju ei hinnata

Mekri märkis, et kuigi me saadame sõjaväelasi ja tsiviilisikuid missioonidele riikidesse, mis vajavad justkui muutmist, pole alati selge, milliseks seda riiki muuta soovitakse või kas need inimesed teevad kohapeal seda, milleks neile raha anti. "Kui õiged inimesed on õiges kohas, siis suudavad nad teha suurepäraseid asju," kinnitas Mekri. "Aga kui me räägime ühiskonna muutmisest, siis tuleb mõelda, milliseks me tahame seda riiki, seda ühiskonda muuta."

Tema sõnul tehakse vähe tööd ka missioonide mõju hindamisel: "Me saadame inimesi riikidesse, kus nad teevad midagi, aga me pole kindlad, kas see on see, mida me tahame." Mekri rõhutas, et on oluline analüüsida, millised mehhanismid konkreetses kontekstis töötavad: praegused tagasilöögid tulemuste osas ei tähenda, et arengumaade käekäiku ei tuleks sekkuda. "Muidugi peame sekkuma, sest rahvusvaheline kogukond võib omada head mõju," kinnitas ta. "Aga me saame seda teha senisest paremini."

Mekri arvates oleks vaja standardit, mille järgi missioonide mõju hinnata – siiani selline ühtne arusaam puudub. "Praegu peame küsima, kas me teeme äkki hoopis rohkem halba?" möönis ta.

Probleem sõjamajandusega ja puudulik väljumisstrateegia

Spetsialistid nõustusid, et sõjad töötavad paljude inimeste huvides ning toidavad sõjamajandust. Endine ÜRO Afganistani eriesindaja asetäitja Mark Bowden märkis, et rahu ja julgeoleku loomisel ei nähta piisavalt vaeva poliitilise mudeliga, mis on vajalik rahu kujundamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks. "Sõjaväe roll peaks vähemalt Afganistanis olema seotud stabiilsuse tagamisega," arvas Bowden. "See võimaldaks riikidel teatud välisjõudude sõltuvusest ka vabaneda."

Ka Hirschmugl nentis, et vägesid tuleb Afganistani-sarnastes riikides rakendada poliitiliselt kohapeal. "Kui saadad väed sisse ja kutsud nad siis tagasi, puhkeb seal teinekord seejärel veel suurem vägivald," tõdes ta.

Lõppematu sõda on alati kellegi huvides ja Mekri sõnul töötab sõjamajandus mitmel tasandil: "Kui vaadata Afganistani, siis võib näha suurt potentsiaali luua rikkust mistahes konfliktialadest – need on potentsiaalsed rahvusvahelise kuritegevuse allikad. Sõjamajandust tuleb muuta, aga seda saab peamiselt teha seaduslike majandusviiside propageerimisega."

Intelman lisas, et sõjamajanduse puhul pole küsimus siiski üksnes otseses sõjas, vaid "hallides tsoonides", mis sõjaga kaasnevad: kehvasti hallatud riik annab palju võimalusi kuritegevuseks.

Mekri oli veendunud, et strateegiaid ja sihte tuleb planeerida senisest paremini: "Kui väljumisstrateegia on see, et lahkume Afganistanist siis, kui see on täielikult arenenud riik, siis võimegi sinna pikaks ajaks jääda."

Ta lisas, et missiooni jooksul võivad muutuda nii tingimused kui julgeolekuolukord ning mõnel juhul ei ole planeerimine olnud piisavalt paindlik, et sellega arvestada: "See tähendab, et me teeme Euroopa Liiduga n-ö kummitusoperatsioone – me ei saa teha seda, mida alguses tahtsime, aga ei saa ka lahkuda."

Toimetaja: Anette Parksepp



Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: