Reps kehtestaks gümnaasiumisse sisse saamiseks lävendi ({{commentsTotal}})

{{1504768920000 | amCalendar}}

Haridusminister Mailis Reps soovib, et tulevikus saaksid gümnaasiumisse sisse vaid need, kelle põhikooli lõputunnistuse keskmine hinne on vähemalt 3,75. Kõik, kes lävendit ei ületa, saadetakse kutsekooli.

Täna ütleb iga gümnaasium ise, kas korraldada koolisoovijatele katsed, arvestada nende varasemaid õpitulemusi või otsustada õpilase vastuvõtmise üle hoopis vestluse põhjal. Ühes kohustusliku kooliea tõstmisega soovib haridusminister Mailis Reps seada gümnaasiumisse pääsemiseks ka riikliku lävendi, vahendasid ERR-i raadiouudised.

"Kui me vaatame, mis on see lävend, millest edasi noor inimene kipub gümnaasiumis katkestama, siis see piir on seal kuskil 3,75 või 3,8 juures," ütles Reps.

Haridusministeerium on aga uurinud, kuidas läks nendel noortel, kes lõpetasid põhikooli 2013. aastal ja astusid sama aasta sügisel gümnaasiumisse. Õpilastest, kelle põhikooli lõpueksamite keskmine hinne jäi alla 2,5, kuid läksid sellegi poolest gümnaasiumisse, katkestas õpingud 60 protsenti. Nendest õpilastest aga, kelle keskmine hinne küündis üle 3,5 jäi 90 protsenti gümnaasiumisse pidama.

Mailis Reps sooviks aga alla lävendi jäävad noored kutsekooli saata. Samas ei pruugi põhikoolilõpetaja, kes gümnaasiumi ukse taha jäetakse, veel teada, kas ta soovib ülejäänud elu töötada kondiitri või poemüüjana. Niisiis vajavad Repsi sõnul muutmist ka kutsekoolide õppekavad.

Rahvusringhäälinguga vestelnud koolijuhid näevad haridusministri plaanis mitmeid puudusi. Täna Nõmme Gümnaasiumit juhtiv Riho Uulmaa tõi näite varasemast töökohemusest. Kooli tuli Prantsuse Lütseumi õpilane, kes inglise keeles oli suisa kaheline. Kuid gümnaasiumisse sisse saades tema õppimine paranes ja Uulma sõnul oli ta koguni paremate seas. Seda, et põhikooli tulemuste põhjal ei tohiks noore elusaatust otsustada, usub ka Orissaare gümnaasiumi juht Marjana Prii.

"3,75 on väga kõrge kriteerium," ütles ta.

Kuna noormeeste hinded põhikoolis on kehvemad, kui tütarlastel, võib reeglite muutmine teha karuteene just poistele, usub Marjana Prii. Mailis Reps sellega ei nõustu, ning usub, et ehk tuleks siis põhikoolis tehtav hindamine üle vaadata.

"Aga võib-olla teiseltpoolt vaadatuna me motiveerime mõnda noort meest natukene rohkem pingutama," sõnas Reps.

Marjana Prii sõnul toimub poiste füüsiline ja psüühiline küpsemine vaatamata lävendile ikka omas tempos.

Kaubandus-tööstuskoda tunnustab Repsi ideed

Kaubandus-tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul on praegu tööturul see probleem, et kolmandik töötajaid on ametialaste oskusteta.

"See ei ole iseenest maailmas midagi ennekuulmatut, et selliseid valikuid natuke suunatakse. Loomulikult on oluline ka see, et noored ise oleksid teadlikud, et neil oleks varakult võimalused karjääri planeerida ja kujuneks välja adekvaatne arusaam, mis see töömaailm on, millised võimalused seal on," rääkis Palts "Aktuaalsele kaamerale".

"Sinna juurde tuleb loomulikult lahendada ka pikka aega vindunud küsimus rahastamisest, et ka kutseõpe või ametiharidus oleks rahastatud sarnastel põhimõtetel nagu üldharidus, et ei oleks ka seal ametiõppe diskrimeerimist," lisas ta.

 

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: