Hüvasti, saiakesed! Rekordiliselt kallinenud või hind jõuab toodetesse ({{commentsTotal}})

Sarvesaiad sisaldavad palju võid.
Sarvesaiad sisaldavad palju võid.

Maailmaturul rekordeid lööv või hind on tabanud ka Eesti toodangut. Ostukorvis on või aastaga enim kallinenud toode. Paratamatult hakkab hinnatõus kajastuma ka toodete hinnas, mis kallist võid sisaldavad.

Cafe Lyon on prantsusepärane kohvik, mis tegutseb Tallinnas kahes kohas ja on tuntud oma võid sisaldavate pagari- ja kondiitritoodete poolest. Margariini nende toodangus ei ole ja selle põhimõtte kallale pole kohvikute omanikfirma OÜ Saiakohvik juhataja Iivi Saar nõus ka minema.

Vahendaja kaudu erinevate Eesti tootjate võid tootmiseks ostev Saar ütleb, et nende ettevõte sai või hinnatõusu esmakordselt tunda märtsis, mil see esimest korda kallines. Sestpeale on või järg-järgult kokku ca 15-20 protsenti nende jaoks kallinenud. Kohviku pagari- ja kondiitritoodetes on hinnatõus tagasihoidlikum olnud, ent päris ilma ka enam ei saanud.

"Tänaseks päevaks on tootehindadele lisandunud neli-viis protsenti, aga see on tõusvas joones," tõdeb Saar. "Osa hinnatõusust oleme ka lihtsalt alla neelanud."

Võid sisse ostes lähtuvad nad sellest, kes parema hinnaga pakkuda suudab, ent kindlasti tahavad nad, et see oleks Eesti või ning margariin on kohvikuketi jaoks mõeldamatu, seega ei saa ka toorainet odavamaga asendama hakata.

Pigem on Lyonis mindud seda teed, et uute toodete hinnad on kohe kõrgemad olnud, pisut on tõstetud ka paari odavama pärmi-lehttainast saiakese hinda, mis koosnevadki suures osas võist.

"Kui võihind juba kolmekordseks läheb, siis vaatame, kas on üldse mõtet sellist toodangut teha, kus on nii palju võid sees, aga nii nagu poes, kus võipakk maksab varasema 1.50 euro asemel 2.50 eurot, me ka teha ei taha," ütleb Saar.

Hinnatõus oma lage veel saavutanud ei ole ja prognoosi kohaselt kerkib või hind veel vähemalt selle aasta lõpuni.

Prantsuse pagarid mässavad

Prantsusmaad kui klassikalist pagari- ja kondiitrikultuuriga maad, mis kasutab küpsetistes eranditult võid, on peamise tooraine ulatuslik hinnatõus valusalt löönud. Lausa niivõrd, et pagarid on hoiatanud prantslasi: kui nii jätkub, tuleb armastatud sarvesaiadega hüvasti jätta, sest nende tootmine läheb liiga kulukaks.

Lisaks kahekordistunud hinnale on Prantsusmaad tabanud ka võikriis - võid lihtsalt ei ole piisavalt. See dikteeribki hinda.

Maailmaturul on või hind kerkinud viimase aastaga keskmiselt 150 protsenti. Kõrgem on see olnud just EL-is ja Eestis, kus tõus on olnud 1,8-kordne.

Euroopa Liidu põllumeeste keskorganisatsioon COPA/COGECA põhjendab või hinnatõusu mitme faktoriga. Nii on seoses tugeva toidunõustajate lobiga USA turg oma senised toitumisväärtused ümber hinnanud, millega on vähenenud margariinide tarbimine ning kasvanud või tarbimine.

Kasvu on jätkanud ka Hiina turg - kui varem Hiinas piimatooteid praktiliselt ei tarbitud või tehti seda vähe, siis viimastel aastatel kasvab nõudlus nii juustu kui ka või järele ja see turg on lõputu kurk, mis ülejäänud maailma võivarusid kahandab. Hiinlaste tarbimisharjumuste muutmisele on kaasa aidanud sissetulekute kasv - varem olid piimatooted palju jaoks liiga kallid.

Kriis viis piimalt rasva

Eesti tarbija toidukorvis on või hind teinud aastaga 44-protsendise hüppe.

Ka konjunktuuriinstituudi peadirektor Marje Josing tõdeb, et Eesti pole sellega globaalsel turul kuidagi erandlik - või hind kappab ülespoole kõikjal.

"Selle taga pole ainult tavapärane toormehinna tõus, vaid ka nõudluse tõus kogu maailmas, sest või on muutunud kogu maailmas populaarsemaks ja nõudlus on suurenenud. Kui meie tootjatel on võimalik paremini maailmaturule müüa, siis mõjutab see ka siseturu hinda. Kahjuks või õnneks on Eesti majandus nii väike ja avatud, et maailmaturu hinna muutused kajastuvad ka meil," nendib Josing.

Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse liige ja piimatoimkonna koordineerija Tiina Saron näeb hinnatõusu taga mitut faktorit.

"Eestis on toorpiima rasvasisaldus alates 2009. aastast langenud. Siis oli keskmine rasvasisaldus piimas 4,1 protsenti ja 2017. aastal on see 3,9 protsenti," selgitab Saron.

"Rasvasisalduse vähenemise põhjusi piimas on mitu - ühelt poolt kriiside ajal odavamaks muutunud söödaratsioonid ja teisalt tõuaretuse suund, mis on toodangumahu põhine. Lisanduvad tarbimisharjumuste muutumised, sest võid ja piimarasva ei peeta enam ebatervislikuks, pigem vastupidi. Nullprotsendise rasvasisaldusega piimatoodete aeg on ümber, seega kasutatakse senisest rohkem piimarasva ka muude piimatoodete tootmiseks," toob Saron esile.

Muuhulgas on Eestis kasvanud ka juustutoodang, seega osa piimarasvast on läinud ka juustutootmisesse.

Toimetaja: Merilin Pärli



uudised
uudised
Aivar Sõerd

Aivar Sõerd pakub: eestlaste viinaralli Lätti siiski jätkub

Endine rahandusminister, Reformierakonda kuuluv riigikogu rahanduskomisjoni kuuluv Aivar Sõerd leiab, et valitsuse otsus alkoholiaktsiisi vähendada tähendab siiski piirikaubanduse jätkumist. Sama meelt on rahanduskomisjoni vabaerakondlasest liige Andres Ammas.

Jelena Gorbatšova

TTÜ naisteadlane vallutab NASAs kosmost, Weekend festivalil aitab politseid

Jelena Gorbatšova on noor Eesti teadlane, kes istus septembrikuu esimesel päeval lennukisse ja sõitis Ameerikasse, et veeta seal Fulbright Scholar programmi stipendiumiga akadeemiline aasta NASA-s. Seal tehtud teadustöö aitab aga igapäevaselt kaasa politsei tööle – näiteks Weekend festivalil tuvastas politsei tema välja töötatud narkootiliste ainete analüsaatoriga narkojoovet.

Mõju edetabel: kellele ja milleks?
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: