Liit: kutsekooli ei tohi kasutada karistusena nõrgemate õppurite jaoks ({{commentsTotal}})

Riko Lorber, Kopli ametikooli lõpetaja
Riko Lorber, Kopli ametikooli lõpetaja Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Kutsekooli on vale kasutada justkui karistusmehhanismina õppes nõrgemate jaoks, ütles Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse aseesimehe Marcus Ehasoo kommentaarina haridusministrile Mailis Repsile.

Haridusminister Mailis Reps andis neljapäeva hommikul Vikerraadiole intervjuu, milles rääkis, et tulevikus võiks tegeleda õpilastega, kelle keskmine hinne on alla 3,75, senisest radikaalsemalt ja viia nad automaatselt üle kutsekooli, jättes gümnaasiumi variandi välja.

Ehasoo märkis, et tänane haridussüsteem toimib vaba tahte põhimõttest, mis annab õpilasele valiku langetada ning võtta vastu ise otsuseid, milline on pärast põhikooli tema edasine haridustee. Seetõttu jääb Ehasoo sõnul arusaamatuks, miks soovitakse luua sunniviisilise suunamise süsteemi ja tema hinnangul peab inimesele jääma valikuvõimalus, eriti nii olulises küsimuses nagu seda on haridus.

"Ministri viidatud probleemi lahenduseks ei ole õpilaste sanktsioneerimine ja sundvaliku ette seadmine, vaid tugisüsteemi loomine, mis aitaks õpilasel jõuda arusaamani, kas ta on gümnaasiumiks valmis, kas ta suudaks hakkama saada gümnaasiumi väljakutsetega ning millised on alternatiivsed valikud," kommenteeris Ehasoo.

"Eesti riik on aastaid püüdnud tõsta kutsehariduse mainet, panustades sellesse suurtes summades raha ning investeerides infrastruktuuri nii, et tänased kutsekoolid teevad paljudele üldhariduskoolidele silmad ette. Kui rakendataks sellised sanktsioone nagu minister viitas, kleebib see paratamatult taas kutsekoolidele külge maine, nagu õpiksid seal ainult akadeemiliselt vähemvõimekad inimesed," lisas ta.

Ehasoo sõnul on kutsekool mõeldud eelkõige selleks, et õpilased, kellel on huvi ja soov, saavad gümnaasiumit läbimata omandada tahetud kutse ning suunduda seejärel tööturule.

"Olen kindel, et kutseharidust soovivad omandada ka osa nn viielisi õpilasi: seega on vale kasutada kutsekooli justkui karistusmehhanismi õppes nõrgemate jaoks ja võttes sellise hinnangu andmisel aluseks vaid keskmise hinde, mis paratamatult on liiga ühekülgne hindamise viis," märkis Ehasoo.

Ta lisas, et karistamisega tekitatakse hoopis õpimotivatsiooni, suhtumise ja koolis käimise soovi langust.

"Eriti arvestades fakti, et täna toimub arutelu koolikohustusliku ea tõstmise osas. Selle asemel, et mõelda võimaluste piiramisele, tuleb õpilasi aidata ja toetada neid õppeprotsessis, et neil oleksid olemas vajalikud tugiteenused ja põhikooli lõpuks arusaam, millise tee õpilane järgmisena valib," sõnas Ehasoo.

Toimetaja: Merili Nael



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: