Europol: terrorirünnakuid aitab ära hoida parem infovahetus ({{commentsTotal}})

Europoli direktor Rob Wainwright ütles intervjuus ERR-ile, et terrorioht Euroopas on praegu viimase 20 aasta suurim ja seda tuleb tunnistada. Politsei peab terrorirünnakute ärahoidmiseks infovahetust tihendama, see on aga paljudel juhtudel tundlik teema.

Euroopa Liidu riikide politseijuhid olid sel nädalal koos iga-aastasel konverentsil Hollandis Haagis Europoli ja eesistuja Eesti kutsel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Europoli juht Rob Wainwright ütles oma kõnes, et kahjuks ei ole võimuesindajad suutnud viimastel aastatel ära hoida paljusid terrorirünnakuid Euroopas. Intervjuus ERR-ile ütles ta, et riigid ja ametkonnad on omavahelist infovahetust küll oluliselt tihendanud, aga tuleb edasi liikuda.

"Põhiline takistus on kultuur. Tegemist on suhteliselt suletud ja tundliku terrorismivastase kogukonnaga. Sel on oma põhjus, sest nad tegelevad tundliku infoga. Tuleb proovida julgustada neid senisest enam infot jagama viisil, mida nad seni teinud ei ole. Eriti politseiga, sest tänapäeva terroristi profiil on kuritegevusega seotud. Palju infot nende inimeste kohta on kirjas kuskil tavalistes politseitoimikutes. Me peame leidma viisi, kuidas siduda eriline luureteenistuste maailm politseiga," selgitas Wainwright.

Eesti politsei salajane süda on kontaktkeskus, kuhu jookseb kokku info Eestist ja piiri tagant. Politseijuht Elmar Vaher ütles, et politsei, piiri ja migratsiooni valdkonna info kokkusaamine on miski, mis Eestis toimib, Euroopas tuleks aga samuti selleni jõuda.

"Siin on tsiviilandmete ja kuriteoandmete kokkupanemise küsimus. See on väga delikaatne, ma mõistan. Aga samas ma toon jälle Eesti näite. Kui me teame, et meil on üle 150 inimese, kes on oma kodust põgenenud sõja tõttu ja me oleme nad vastu võtnud, andnud elamisloa ja pooled neist ei ole enam Eestis, siis oleks mõistlik, et me saame seda ametlikult öelda, näiteks Saksamaale, et vaadake, see inimene tuli sinna või tuleb sinna," rääkis Vaher.

Tihedama koostöö otsimine infovahetusel riikide vahel on ühelt poolt tehniline küsimus, teisalt aga traditsioonide ja usalduse küsimus.

 

Toimetaja: Merili Nael



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: