Ettevõtete huvi Tallinna börsi vastu on suurim alates 90ndatest ({{commentsTotal}})

{{1505135340000 | amCalendar}}
Tallinna börs.
Tallinna börs. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Tallinna börs saab lähitulevikus juurde mitu uut ettevõtet ning mitmed teised kaaluvad börsileminekut.

"Ma ei mäleta, et pärast 90ndaid oleks Tallinna börsil olnud selline olukord, kus pipeline'is oleks nii palju ettevõtteid," ütles Tallinna börsi juht Kaarel Ots ERR-ile.

Ta märkis, et kui kõik läheb plaanide järgi, lisandub üks ettevõte sel aastal aktsianimekirja ning teine toob börsile võlakirjad.

Aktsianimekirjaga liituja all pidas ta ilmselt silmas Eftenit. Nimelt avaldas ERR reedel, et ärikinnisvaraga tegelev investeerimisfond Eften Real Estate Fund III toob aktsiad Tallinna börsi põhinimekirja.

Üks Tallinna börsil noteeritud ettevõte on aga väidetavalt kavandamas täiendavat aktsiaemissiooni.

Samuti on börsile tulemas kaks riigiettevõtet - Tallinna Sadam ning Eesti Energia tütarfirma Enefit Taastuvenergia.

Arricano võib tulla Eestisse

Arvestades, et enne LHV mullust börsiletulekut täienenes põhinimekiri viimati 2010. aastal, on praegune olukord tähelepanuväärne.

Seejuures on mitu ettevõtet Tallinna börsile minekut kaalumas. Üks neist on Ukrainas kaubanduskeskuste arendamisega tegelev ettevõtte Arricano.

Arricano aktsiad on olnud neli aastat Londoni börsil, kuid suurettevõtja Hillar Tederi hinnangul võiks ettevõte tulla Tallinna börsile.

Tema sõnul pole välistatud, et Tallinna börsile tulles võiks Arricano osta endale tüki Porto Francost.

"Arricanol oleks mõtet Eestisse tulla siis, kui ettevõte saaks Eestist kaasata kapitali mõne projekti jaoks või näiteks siseneda Porto Franco projekti," selgitas Teder.

Ta toonitas, et need ei ole Arricano plaanid, vaid tema kui aktsionäri mõtted.

Samas on Arricano direktor käinud väidetavalt juba Eestis börsivõimalusi uurimas.

"Arricano on börsiettevõte ning saab oma plaane avaldada ainult kindla korra järgi. Ma pole seal isegi direktorite nõukogu liige. Ega [Tallinna börsile minekut] ei ole seal väga aktiivselt arutatud, aga ehk see tuleb päevakorda millalgi," selgitas Teder.

Kinnisvarafirma Porto Franco eraldi börsileviimist ei ole Tederi sõnul arutatud, kuigi aktsionäride vahel sõlmitud leping näeb ette, et 25 protsenti aktsionäridest soovivad, siis ettevõte noteeritakse.

"Selline asi pannakse tavaliselt sisse siis, kui laiem aktsionäride ring ja see jäetakse exiti-võimaluseks. Ettevõttesse sisse tulla on lihtne, aga alati on küsimus, kuidas sa välja saad. /.../ See on üks väljumise viis, et " märkis ta.

Inbank võib tulla börsile 2019. aastal

Priit Põldoja ja Jan Andersoo asutatud Inbank kinnitas juba aasta tagasi, et plaanib aktsiad börsile viia.

Põldoja ütles täna, et börsileminek võib toimuda 2019. aastal. "Eks elu näitab, milline on sel hetkel turuolukord, majanduskliima ja meie enda kapitalivajadus," märkis ta. Põldoja lisas, et esmalt kaalutakse just Tallinna börsi.

Põldoja sõnul on praegu väga hea aeg Tallinna börsile minekuks.

"Riskivalmidus on selgelt kasvanud, samas hoiustelt intressi ei teenita. Börsil on väga vähe aktsiaid. See tähendab, et nende puhul, kes seal on, toimib loogiline nõudluse ja pakkumise suhe - kuna nõudlus on suurem, on läinud hinnad üles, kuna kaupa, mida börsilt saada, on suhteliselt vähe," selgitas ta.

"Enamik Eesti majandust asub kahjuks väljaspool börsi ning need, kes tahavad Tallinna börsile minna, võiksid kasu saada sellest väga soodsast olukorrast," ütles Põldoja.

"Teisalt pakub [börsifirmade lisandumine] inimestele võimalusi sääste paigutada, samas on riskid kasvanud, sest hinnad on läinud üles."

Ka Luminor võib börsile minna

ERR-ile on viidatud, et Tallinna börsi vastu võib huvi tunda ka Nordea ja DNB ühendamisel tekkiv pank Luminor.

Ühendpanga juht Erkki Raasuke kinnitas ERR-ile, et Luminori eesmärk on olla kõigil Balti turgudel noteeritud.

"Me ei ole teinud saladust, et Luminori pikem eesmärk on olla kõikidel Balti turgudel noteeritud ja laia omanikeringiga finantsteenuste pakkuja. Kindlat ajaplaani ei ole me veel julenud välja öelda, seda põhjusel, et kõigepealt peame sündima," ütles ta.

Raasukese sõnul on Luminori loomiseks tehtud pikalt ettevalmistusi ja minna on veel väga vähe.

Riigifirmade börsiplaanide ajakavad alles selguvad

Praegune võimuliit on koalitsioonileppesse kirjutanud, et viib börsile kuni 30 protsenti Tallinna Sadamast ning kuni 49 protsenti Enefit Taastuvenergiast.

Tallinna Sadama teatel jõuavad aktsiad börsile arvatavasti tuleva aasta kevadel, kuid täpne ajakava selgub oktoobris.

Eesti Energia plaanis esialgu ajakava avaldada juba tänavu teises kvartalis, kuid plaanid lükkas edasi vaidlus Tootsi tuulepargi ümber. Nimelt pole selge, kas börsile minnakse koos Tootsi tuuleparkidega või ilma.

"Meie huvi on, et juhul kui börsileviimine aset leiab, oleks ettevõtte arendusprojektide ja äriliste väljavaadete osas võimalikult suur selgus saavutatud," kinnitas täna Enefit Taastuvenergia juht Aavo Kärmas.

Eesti Energia ei täpsustanud, millal ajakava avalikustatakse, kuid samas toonitas Kärmas, esmane avalik aktsiapakkumine (IPO) ei toimu enne järgmist aastat.



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

SPORT
Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: