Ülikiire interneti jõudmine pärnumaalasteni viibib ({{commentsTotal}})

Pärnus aasta eest asutatud Digitee lubas maakonnas elavatele ülikiire interneti soovijatele seda juba poolteise aasta pärast. Nüüd on aga selgunud, et eeltöödega kiirustanud pärnakad peavad vähemalt pool aastat sisuliselt käed rüpes istuma, sest riigi rahaga läheb loodetust kauem.

Nüüd on Eestis analoogseid projekte juba mitu, aga Pärnumaa Digitee oli esimene, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Pärnumaal on kõik soovijad saanud end vastaval internetilehel juba kirja panna - kokku on neid piirkonnas üle 7000. Nüüd aga tuleb seisak.

"Kogu selle asjaga ongi see paradoks, et sellist asja ei ole Eestis varem tehtud ja me olime justkui teerajajad. Pidime need andmed kokku koguma, et sellest asjast saaks ka lõpuks tulemus ehk ministeerium võtaks seisukoha, et on vaja toetusmeede teha ja kõik need järgnevad otsused sinna juurde. See selles mõttes täitis oma eesmärgi, aga nüüd on ka meil vaja kindlamat teadmist, kuidas ettevõtte asutamisega edasi minna," selgitas Pärnumaa omavalitsusliidu juht, Digitee käimalükkaja Lauri Luur.

Ettevõtlusminister Urve Palo ütles, et Pärnul paraku ei õnnestu teistest varem raha saada, sest teatud protseduur tuleb läbi käia.

"Need vahendid, mis on mõeldud viimase miili väljaehitamiseks Eestis, on planeeritud aastateks 2018-2019, kummalgi aastal kümme miljonit. Me hetkel töötame ministeeriumis välja vastavat määrust ja valmistame ette ka riigiabi taotlust. Sellistel puhkudel, kui riik ja omavalitsus teevad midagi koos, paraku peab küsima Euroopa Komisjonilt ka riigiabi luba," rääkis Palo.

Minister loodab, et luba tuleb aasta lõpus ja raha saab hakata jagama uuest aastast.

Pärnumaal lubati esialgu, et ülikiire internet jõuab kodudesse juba järgmise aasta keskel. Nüüd see mõnevõrra viibib. Nii võib liituda veel soovijaid.

"Vahekokkuvõtete alusel oleme leidnuid esialgsed mahud, ka rahalised mahud. Meie veebilehel on küsitlus endiselt avatud, kõik soovijad saavad endast märku anda," ütles Digitee projektijuht Jaanus Metsnik.

Ka pärnakad võivad end igaks juhuks kirja panna, kuid tiheasustusaladele Digitee ei laiene.

Toimetaja: Merili Nael



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: