"Rahva teenrid": Repsi lävendiplaani taga on rahalised kaalutlused ({{commentsTotal}})

Koolitund.
Koolitund. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Haridusminister Mailis Repsi välja pakutud idee kehtestada gümnaasiumi sissesaamiseks lävend tõukub ilmselt rahalistest kaalutlustest ja vajadusest noori kutseharidusse suunata, leiti Vikerraadio saates "Rahva teenrid".

Saatekülalise Peeter Helme sõnul võib Repsi idee taga olla kaalutlus, et kuna riik on päris palju vaeva ja raha kulutanud kutsekoolide sisustamiseks, renoveerimiseks ja arendamiseks, aga inimesed ei taha sinna minna, otsitakse nüüd võimalusi, kuidas neid ikkagi sinna suunata.

Teine saatekülaline Heidit Kaio arvas samuti, et kaalutluse taga on raha, lisaks on Repsi plaani teine aspekt muuta kooliharidus kohustuslikuks kuni 18. eluaastani.

"Arvan, et see mõte on tekkinud Repsil raha vaadates, rahalistel kaalutlustel, mitte sellise eesmärgiga, et anda lastele-noortele paremat haridust, vaid kuidas saaks riik optimaalsemalt haridust jagada," märkis ta.

Kaio lisas, et gümnaasiumi lõpetanud, kuid edasi õppimisest loobunud noored on tööturul üsna mannetu nähtus ja paraku on neid päris palju, mistõttu on ka küsimus, kuidas seda probleemi lahendada.

"Mida me loksutame neid seal gümnaasiumis kolm aastat ja kulutame raha. nad tulevad sealt gümnaasiumist välja ja ei ole ikkagi millekski võimelised, tööturule kõlblikud. Püüame neile anda hariduse. Saan mõttekäigust aru, aga olles ise sama vanade laste ema, kui siin juttu on, siis laste seisukohast ma ei saa sellega kuidagi nõus olla," tõdes ta.

Helme ütles, et probleemist saavad kõik enam-vähem ühtviisi aru ja küsimus ongi selles, kas väljapakutud lahendus on hea.

"See tundub natuke kirvemeetod. Võib-olla peaks kuidagi nüansseeritult lähenema," sõnas ta ja tõi näite Soomest, kus ei lähtuta kindlast keskmisest hindest, vaid arvutatakse see igal aastal põhikooli lõpetajate keskmise järgi.

"Ükski riik pole täiesti ideaalset süsteemi välja mõelnud, aga ongi kaks võimalust: kas mitte midagi teha või mingeid põhimõttelisi muudatusi tegema hakata ja võtta ka poliitiline risk, et ühel hetkel nähakse, et need ei olnud kõige õigemad," nentis Helme.

Saatejuht Taavi Eilat tõi välja ka võimaluse, et kogu teemapüstitus on hoopis Mailis Repsi valimiskampaania.

Kogu saadet saab kuulata siit.

Toimetaja: Karin Koppel



Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: