Tänavu juulis laekus ligi 5 protsenti rohkem makse kui mullu ({{commentsTotal}})

Maksu- ja tolliamet.
Maksu- ja tolliamet. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Juulis kogus maksu- ja tolliamet (MTA) 590,3 miljonit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 4,8 protsenti rohkem, teatas rahandusministeerium pühapäeval.

Seitsme kuu kokkuvõttes on maksutulu võrreldes möödunud aastaga tasutud 5,3 protsenti enam ning riigieelarvega aastaks kavandatust on täidetud 56,1 protsenti, märkis ministeerium.

Füüsilise isiku tulumaksutulu oli juulis 49,8 miljonit eurot, mida oli 13,7 protsenti rohkem kui möödunud aastal. Seitsme kuuga on tulumaksu tasutud 6 protsenti vähem kui aasta varem, sest sel aastal tehti tulumaksu tagasimakse madalapalgalistele. Juulikuu laekumist mõjutas 3,5 miljoni euro võrra suurenenud juurde määratud tulumaks.

Kokku tuleb 2016. aastal saadud tulude eest lisaks maksta 32,7 miljonit eurot tulumaksu, mida on 2,9 miljonit eurot enam kui eelmisel aastal. Tuludeklaratsiooni lõpptulemust mõjutavad mitmed tegurid. Suurenes Eestis ja välismaal teenitud palga- ja muu tulu, mis on osaliselt maksustamata. Mõju oli ka mahaarvamiste piirmäära 1200 eurole vähendamisel ja koolituskulude mahaarvamise piiramine.

Eestis saadud tulu vara võõrandamisest vähenes võrreldes eelmise aastaga. Vara võõrandamiselt teenitud keskmine tulu oli 15 500 eurot maa ja kinnisvara eest, metsa raieõiguse puhul 6900 eurot ja väärtpaberite eest 5900 eurot. Eluruumi üüritulu deklareeriti keskmiselt 2500 eurot aastas.

Juriidilise isiku tulumaksu tasuti juulis 35,3 miljonit eurot ehk 20,9 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Langus tulenes erasektori jaotatud kasumilt tasutud tulumaksu vähenemisest 10 miljoni euro võrra. Seitsme kuuga on laekumine erasektorilt vähenenud 4,4 protsenti. Põhjuseks võib olla järgmisest aastast rakenduv regulaarselt kasumit jaotava ettevõtte madalam tulumaksumäär, mistõttu on ettevõtted otsustanud kasumi jaotamist tulevasse aastasse edasi lükata. Samuti mõjutavad kasumite jaotamise otsuseid olulisel määral kasvanud investeeringud, mis statistikaameti andmetel on  2017. aasta esimesel poolaastal suurenenud 28 protsenti.

Käibemaksu   tulu oli juulis 185,6 miljonit eurot ning seda oli 7,1 protsenti enam kui möödunud aastal. Maksustatavad käibed kasvasid peamistes tegevusvaldkondades võrreldes eelmise aastaga 8 protsenti. Käibemaksu tasumised on viimase kolme kuuga kasvanud enim avalikus halduses ning metsamajanduses vastavalt 129,3 ja 87,1 protsenti. Avalikus halduses tuleneb kasv eelkõige jõustruktuuride uue tehnika impordist Euroopa Liidust. Metsamajandussektoris on viimasel kolmel kuul taganud tõusu stabiilne müügi kasv. Samuti on kasvanud võrreldes mullusega ka Eesti-siseste tehingute lisandväärtus ehk müügi ja ostu vahe suurenemine, mis viitab üldisele majandusaktiivsuse kasvule.

Juulis laekus keskvalitsusele makse rohkem, kui tehti kulutusi. Eelarve seitsme kuu puudujääk, mida aasta esimeses pooles mõjutavad tulumaksutagastused, vähenes 61 miljonile eurole. Kohalike omavalitsuste koondeelarve on aasta algusest 67 miljoni euroga ülejäägis, sellele aitab kaasa neile laekuva füüsilise isiku tulumaksu palgakasvule tuginev kiire kasv. Sotsiaalkindlustusfondide tulud ületasid juulis kulusid ja seitsme kuuga jõuti 29 miljoni euro suuruse ülejäägini. Seega on valitsussektori eelarvepositsioon  aasta algusest   35 miljoni euroga ülejäägis.

Võrreldes möödunud aasta seitsme kuuga oli sel aastal eelarveülejääk 75 miljoni võrra väiksem tingituna nii madalapalgaliste tulumaksutagastusest kui ka suurenenud investeerimismahtudest.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: ERR



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: