Soome kaitsepolitsei juht: jälgime 350 terrorismisidemetega inimest ({{commentsTotal}})

Soome kaitsepolitsei juht "Aktuaalse kaamera" nädalalõpulisas "Nädal", et Soomes on praegu jälgimise all 350 võimalike terrorismisidemetega inimest.

Soome kaitsepolitsei juht Antti Pelttari ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kaitsepolitsei ajakohastas ohuhinnangut terrorismi kohta selle aasta juunis ning, et nii selles kui ka eelmises hinnangus arvestati ühe võimaliku ohuna ka sellega, et üksik ründaja või väike rühm paneb Soomes toime terrorirünnaku.

Augustis Turu kesklinnas inimesi pussitanud terrorist oli saabunud Soome varjupaigataotlejana, kuid see ei tähenda, et kaitsepolitsei hakkaks pidama kõiki varjupaigataotlejaid potentsiaalseteks terroristideks.

"Me räägime siiski radikaalsest islamismist, mis teatud mõttes väärkasutab islamit oma vägivaldse poliitilise ideoloogia alusena. Ma ei paneks küll võrdusmärki islamimaadest pärit sisserändajate ja terrorismi vahele," ütles Pelttari.

"Meie terrorismivastase jälgimise all on praegu 350 inimest, kellel on meie andmetel sidemeid rahvusvahelise terrorismiga ning nad konkreetselt kas toetavad terrorismi või teevad midagi veel tõsisemat. Me pole avalikustanud seda, kes need inimesed täpsemalt on, kui nii palju võin öelda, et nende hulgas on nii rahvuselt soomlasi kui ka sisserändajaid," lisas ta.

Varjupaigataotlejate hulga plahvatuslik kasv kaks aastat tagasi on tekitanud Soomes ühiskondlikku turbulentsi ning kohati ka agressioone nii poliitilise spektri paremas kui ka vasakus ääres. Sellest hoolimata ei pea Pelttari kohalikke äärmuslasi kuigi suureks üldiseks ohuks.

"Me jälgime loomulikult ka neid arenguid, aga Soomes on parem- ja vasakäärmuslike liikumiste ulatus selline, et ühiskondlikku tasakaalu need meie hinnangul praegu ei ohusta. Radikaalne islamiterrorism on hetkel selgelt suurem oht Soome turvalisusele," rääkis Pelttari.

2015. aastal Soome saabunud varjupaigataotlejate lainest on suurem osa saanud oma taotlusele eitava vastuse. Paraku on olukord täna aga selline, et sajad kui mitte tuhanded neist eitava vastuse saanud varjupaigataotlejatest pole nõustunud Soomest lahkuma. Kus nad on, mida nad teevad ja millised võivad olla nende plaanid, ei tea aga praegu mitte keegi.

Praegu pensionipõlve pidav Soome politsei endine juht Mikko Paatero avaldas 2016. aasta septembris raamatu, mis maalis sünge pildi Soome siseturvalisusest varjupaigataotlejate koorma all. Nüüd, aasta hiljem on ta oma väljaütlemistes pisut mõõdukam, kuid leiab siiski, et kümnetesse tuhandetesse ulatunud varjupaigataotlejate mass on Soomet kahjustanud.

"Eelkõige mõjutas see inimeste mõtlemist ning jagas soomlasi kahte leeri, mis on politseitöö seisukohalt alati halb variant. Aga muidugi oli ka varjupaigataotlejate hulgas radikaliseerunud indiviide, kes nüüd hiljem politseile peavalu tekitavad," sõnas Paatero.

Kuigi Paaterol on poliitikutele nii mõndagi ette heita - näiteks, et Soome politseil on nende ülesannete rohkuse kohta liiga vähe raha ning ka varjupaigataotlejate majutuskeskused on kohati politseijaoskondadest ebamõistlikult kaugele paigutatud -, on ta ühe aspektiga siiski rahul. Soomes on suudetud vältida sisserändajate paralleelühiskonna ja osaliselt väljaspool seadust olevate piirkondade tekkimist.

"Soomes on see minu arvates päris hästi kontrolli all püsinud. Aga kuna me teame olukorda Rootsis, kus selliseid piirkondi on pea 30, peaks me seda tõsiselt võtma ja rakendama meetmeid, et Soomes ei tekiks ühtki sellist piirkonda," lisas Paatero.

"Eelkõige tähendaks see, et ühesugustel inimestel ei lastaks samasse piirkonda elama koonduda. Kõikides asumites peaks elama erineva taustaga inimesi," selgitas Paatero.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: