Rene Kundla: valimised ajavad „lahku” isegi äsja naitunud lapseootel pered ({{commentsTotal}})

Martin Repinski ja Siret Kotka pulmad
Martin Repinski ja Siret Kotka pulmad Autor/allikas: Sergei Stepanov/NPA

Parteid kasutavad oma kuulsamaid liikmeid ehk poliitilisi parte häälte saamiseks ära, leides neile seadust väänates kandideerimiseks fiktiivse elukoha.  Mõnel korral kipub asi absurdiks, sest häälte nimel „lahutatakse” ära isegi äsja abiellunud lapseootel perekondi. Teemat arendab Rene Kundla. 

Mõni aeg tagasi kirjutas Ida-Virumaa päevaleht Põhjarannik sellest, kuidas üks omavalitsus keeldus  maksmast sünnitoetust emale, kes oli end nende valda sisse kirjutanud, kuid omavalitsuse uurimistöö käigus selgus, et ta elas hoopis naaberomavalitsuses. 

Selle loogika järgi peaks vabariigi valimiskomisjon keelama kohalike omavalitsuste valimistel kandideerida nii mõnelgi kandidaadil. Erinevalt Riigikogu valimistest, kus sissekirjutus pole kandideerimispaigaga seotud, saab kohalike omavalitsuste valimistel ringkonnas kandideerida teatavasti vaid valimisaasta 1. augusti seisuga selles omavalitsuses püsivat elukohta omav inimene.

Kuigi „püsiva elukoha” mõiste on Eesti seadusruumis täpselt määratlemata, vastas juba 2012. aastal tollane õiguskantsler Indrek Teder sellekohasele järelepärimisele järgnevalt: „Kahtlemata on valimisõiguse saamiseks valeandmete esitamine taunitav ning vastava kohaliku omavalitsuse üksuses tegelikult püsivalt elavate isikute õiglustunnet riivav.”

Asja tehakse koguni nii jultunult, et Saaremaa ajalehele Saarte Hääl ütles Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa, et end Saaremaal Keskerakonna esinumbrina kandideerimiseks Kuressaarde sisse kirjutades täitis ta lihtsalt seadust ja püsivalt ta sinna kolida ei kavatse.

Kõige ilmekam näide on mõistagi Eesti poliitika omalaadne ristiisa Edgar Savisaar, kes pealinna plakatitel kutsus valima enda elukohaks Tallinna, kus ta on ka korduvalt kandideerinud ja teeb seda seekordki, kuigi ise pesitseb kõikide vaikival heakskiidul hoopis Lääne-Virumaal Eru külas Hundisilma talus.

Valimisseaduse üle irvitav kummalisim tegu sai tõenäoliselt teoks Virumaal. Neile teadaolevalt kas nende endi või partei soovil kolisid lahku äsja abielusadamasse tüürinud ja randumisel lapseootusest teada andnud Martin Repinski ja Siret Kotka-Repinski. Mees-Repinski kandideerib teatavasti Jõhvis ja nais-Repinski hoopis Rakveres.

Tulles tagasi loo alguse juurde, kus sünnitoetusest ilma jäänud fiktiivse sissekirjutusega emaga ei saanud sotsiaaltöötaja kontakti, teen ettepaneku, et riikliku valimiskomisjoni liikmed võiks valimistevahelisel ajal külastada kahtlaste häälekogujate nn kodusid. Kui käopoega ikka korduvalt võõrast pesast ei leita ja ka naabrid pole teda sealkandis kohanud, siis tuleks tollele antud hääled tühistada ja vajaduse korral kohad volikogus ümber mängida. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: ERRi raadiouudiste kommentaar



Maavärina purustused Mexico Citys.

Maa aeglustumine toob suuri maavärinaid

Ameerika teadlased väidavad, et tuleval aastal võib maailmas tulla tavapärasest rohkem suuri maavärinaid, sest maakera pöörlemine on aeglustunud. Roger Bilham Colorado ülikoolist ja Rebecca Bendick Montana ülikoolist analüüsisid kõiki maavärinaid, mis on toimunud alates aastast 1900 ja mille magnituud on olnud üle seitsme.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: