Poodide võiletid võivad aasta lõpuni hõredaks jääda ({{commentsTotal}})

{{1505107800000 | amCalendar}}

Või hind on viimasel ajal märgatavalt tõusnud, praegu on aga või mõnes poes lettidelt lausa kadunud või valik väga väikeseks jäänud. Tootjad seletevad seda suurenenud või tarbimisega kogu maailmas, mis on omakorda tingitud sellest, et viimaste uuringute kohaselt on piimarasv kasulik.

Selveri kaubandusjuht Heli Laumets ütles Postimehele ning lisas, et hankijatel pole võimalik võid anda ja see võib kesta veel paar nädalat.

Rimi ostudirektori Margus Amori sõnul neil võidefitsiiti ei ole, kuid sooduskampaaniaid nii pea loota ei ole.

"Kui on kampaaniaid hästi palju, siis on raske koguseid planeerida. Tänases turusituatsioonis on kampaaniaid märksa vähem, kuna võitootjad ei tee enam palju kampaaniapakkumisi," rääkis Amor "Aktuaalsele kaamerale".

Prisma Peremarketi ostuosakonna kategooriajuht Kaimo Niitaru nentis, et letid täiesti tühjad ei ole, kuid tarneprobleemidest tulenevalt ei saa kindlustada kõigi sortimendis olevate võide saadavust.

Tootjad kinnitavad, et või tootmine Eestis vähenenud ei ole. Küll on aga suurenenud tarbimine kogu maailmas, sest teadlased kinnitavad nüüd piimarasva tervislikkust.

"Tarbijad lähevad margariinilt üle võile. Teisalt, toorpiimas rasva osa on järjest vähenema hakanud ja see on loonud rasvapuuduse. Kolmas efekt on selline lumepalliefekt, et mida rohkem me võist räägime, seda vähem seda lettidel on," rääkis Valio Eesti tegevjuht Maido Solovjov.

Solovjov leidis, et olukord muutub lähikuudel ning probleem on jaanuariks või hiljemalt veebruariks lahenenud.

Solovjovi sõnul on tekkinud lumepalliefekt: "Võidefitsiidist rääkimine on kasvatanud nõudlust veelgi ja nii ongi kohati letid tühjaks ostetud."

Eestis toodetud võist läheb umbes kolmandik ekspordiks. Sama suhe kehtib ka toorpiima kohta.

"Sellest ressursist, mis täna Eestisse ümbertöötlemiseks jääb, enam väga palju midagi juurde teha ei anna, sest piimarasva tarbimise tõus on kandunud ka teistesse toodetesse, rasvavabade piimatoodete kõrgaeg on möödas," kinnitas Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Tiina Saron.

Tema sõnul on või tarbimine tõusnud kogu maailmas ja see on mõjutanud ka Eesti turgu.

Statistikaameti teatel on või hind kerkinud aastases võrdluses 44 protsenti. Kui eelmise aasta augustis maksis 200-grammine võipakk 1,36 eurot ja eelmise aasta lõpus veel alla 1,60 euro, siis selle aasta alguseks oli hind kerkinud juba 1,70 euroni. Hiliskevadel küll hind veidi langes, kuid suve lõpus oli hind tõusnud 1,90 euroni.

Toimetaja: Marek Kuul, Merili Nael



Segased ajad Saksamaal
uudised
Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

uudised
Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: