Katoliku kirik tahab Kadriorgu hiiglaslikku misjonimaja ehitada
Katoliku kirik on avaldanud soovi ehitada Kadriorus Poska tänaval asuvale Vatikani saatkonnahoonele juurdeehitis, mis täidaks misjonimaja funktsioone. Miljööväärtuslikule alale taotletav juurdeehitis on aga liiga suur, et linn nõustuks sellele niisugusel kujul projekteerimistingimusi koostama.
Kadriorus, Luigetiigi vahetus läheduses asuval miljööväärtuslikul Poska tänaval asub ajalooline Vatikani saatkonnahoone.
1925. aastal Herbert Johansoni projekti järgi ehitatud luksusvilla müüs saatkonnale Eesti tollane riigivanem Jüri Jaakson juba 1936. aastal. Nõukogude võimu ajal maja riigistati, ent tagastati saatkonnale 1993. aastal. Selles hoones peatus paavst Johannes Paulus II ka oma visiidil Eestisse.
Kolm aastat tagasi püüdis Püha Tool oma saatkonnahoonet maha müüa, sest Rooma katoliku kiriku apostelliku administraatori Eestis Philippe Jourdaini sõnul kasutab saatkond oma Tallinna saatkonnahoonet harva - apostellik nuntsius peapiiskop Pedro López Quintana resudeerib hoopis Leedu pealinnas Vilniuses.
Kahe miljoni euroga müügis olnud saatkonnahoone aga kaubaks ei läinud ja nüüdseks on saatkond liikumas vastupidises suunas - Tallinna residentsist loobumise asemel plaanitakse seda laiendada.
Nimelt taotleb saatkond ajaloolisele hoonele nüüdisaegset juurdeehitist misjonimaja rajamiseks. Projekteerimistingimuste taotleja Kauss Arhitektuuri poolt koostöös Itaalia arhitektidega kavandatud moodsasse hoonesse peaksid tulema koolituskeskus, raamatukogu ja kohvik.
Eskiisi kohaselt soovib saatkond kolmekorruselist juurdeehitist, mille küljes on kahe-kolmekorruseline konsooliga hoone ning peahoonega ühendaks juurdeehitist klaasist ühekorruseline galerii.
Miljööväärtuslikele aladele on linn koostanud teemaplaneeringu, seega paikneb hoone alal, kus planeerimis- ja ehitustegevusele on seatud kaitse- ja kasutamistingimused, mille eesmärgiks on säilitada miljöövääruslike hoonestusalade iseloomulikud linnaehituslikud tunnused nagu hoonestustihedus, korruselisus, hoonete suurus, asetus, haljastuse osakaal jne.
Hoone on hinnatud nii arhitektuuriajalooliselt kui ka linnaehituslikult väga väärtuslikuks, mis tähendab, et see on säilitamist ja eksponeerimist vääriv kui piirkonna, ajastu, stiili, arhitekti loomingu või ehitise tüübi silmapaistev näide.
Linn nõustub juurdeehitisega oma tingimustel
Tallinna linnaplaneerimise amet otsustas 26. juulil toimunud projektide läbivaatamise komisjoni koosolekul, et nõustub koostama projekteerimistingimuste eelnõu vastavalt tingimustele, mis tagaks väga väärtuslikuks hinnatud hoone dominantsuse, vaadeldavuse ja väärtusliku haljastatud ala säilimise.
Vastavalt valminud eelnõule tuleb juurdeehitust kavandades arvestada olemasoleva hoone fassaadide ja katuse vaadeldavusega ümberkaudsetelt tänavatelt ehk Poska, Weizenbergi ja Koidula Kadrioru pargi poolselt tänavaosalt. Ühendus vana ja uue hoone vahel tuleb lahendada üleni klaasist ning võimalikult väikese ja tagasihoidlikuna.
Lisaks on linn seadnud tingimuseks, et juurdeehituse arhitektuurne lahendus peab olema tugeva ja selge kontseptuaalse ideega, ei tohi olla väga väärtusliku hoone osas domineeriv, vaid lahendatud tundlikult ja kaasaegsete kujundusvõtetega viisil, mis tõstab põhihoone esile.
Kui taotleja peab eskiisi koostades kinni eelnõus sätestatud tingimustest, väljastatakse talle projekteerimistingimused ning eraldi detailplaneeringut algatada polegi vaja.
Linn kehtestas kitsendatud tingimused
Linn algatas projekteerimistingimuste koostamise eelnõu taotleja algse eskiisi peale, määrates krundi täisehituse maksimaalseks lubatud protsendiks 30, ehkki teemaplaneering lubaks täis ehitada 50 protsenti. Kavandataval hoonel võib maapealseid korruseid olla kaks kuni kolm, sõltuvalt katusetüübist.
Taotleja esitas aga eskiisi, mille kohaselt kavandatav hoone võtaks enda alla aga 37 protsenti krundist, ning vaidlustades linna tingimused 30-protsendisele täisehitusele.
Linn on seni keeldunud nii mahuka juurdeehituse peale projekteerimistingimusi koostamast, kuna leiab, et nii mahukas juurdeehitis eiraks Kadrioru miljööväärtuslikule alale kehtestatud nõudeid, kuid ei välista samas oma eelnõus esitatud tingimuste leevendamist kompromissi saavutamise nimel - linnaplaneerimise amet on huvitatud, et juurdeehitis siiski tuleks.
Samas aga on esitatud eskiisi peale esitatud keeldumise põhjenduses kirjas, et esitatud juurdeehitise suurus, vormiline ja arhitektuurne lahendus ei ole väga väärtuslikule hoonele sobiv ning asukohavääriline.
"Eskiisis toodud massiivne ning erinevate akende rühmade ja rütmidega ülekujundatud, olemuselt pealetükkiv ning eraldi hoonena mõjuv juurdeehitis ei ole Kadrioru miljööalale tüüpiline, mistõttu tuleb juurdeehitise kavandamisel lähtuda ehituspiirkonnas asuvate hoonete suurusest ja kujust, samas luues uue nüüdisaegse arhitektuuriga kihistuse.
Erinevate arhitektuursete kujundusvõtete kasutamine dekoorirohke oleva hoone juurdeehitise puhul ei ole põhjendatud, mõjub kokkuvõttes siiski keskkonnas liialt massiivselt, pealetükkivalt ja põhjendamatult, puudu jääb tundlikust ruumitajust," põhjendab linnaplaneerimise amet eelnõus esitatud eskiisile sellisel kujul projekteerimistingimuste koostamisest keeldumist.
Naabrid on vastu
Vatikani saatkonna naabrid ei ole kavandatava juurdeehitusega nõus. Linn on pikendanud naabrite arvamuseavalduse esitamise aega 22. septembrini ning isa Philippe Jourdain omakorda on palunud 5. oktoobriks audienssi linna peaarhitekti juures, et arutada tingimusi ning jõuda mingi kokkuleppeni.
Siiski öeldi linnaplaneerimise ametist ERR-ile, et naabrite "ei" peab olema motiveeritud, s.t lihtsalt sellepärast, et mõte juurdeehitusest kui sellisest põhimõtteliselt ei meeldi, pole argumendiks piisav, vaid tuleb konkreetsem põhjendus esitada.
Seega kui taotleja linna tingimustega nõstub, tuleb juurdeehitus igal juhul, kui just naabrid veenvalt ära ei põhjenda, miks see sinna keskkonda ei sobitu.
Projektijuht: tahame dialoogi
Misjonimaja rajamist koordineeriv projektijuht Margus Mändmets ütles ERR-ile, et kavandatava hoone funktsiooniks on vaimulik seminar, st õppehoone tulevaste kirikuõpetajate väljakoolitamiseks ning nende väljund pole ainult Eesti.
Nn pühapäevakooli katoliku kirik seal pidama ei hakka ning hoone jääb üksnes kirikutöötajate kasutusse, s.t ka kohvik on vaid "koolisöökla", mis ei lähe avalikku kasutusse.
"See on õppeasutus selle sõna kõige otsesemas mõttes. Raamatukogu on lihtsalt osa sellest õppehoonest," täheldas Mändmets.
Millal õppetööga alustada plaanitakse, ei oska Mändmets praegu öelda, kuivõrd loasaamisega läheb määramatult aega.
"Seda on raske öelda – sõltub, kuidas linnas lubade ja nende asjadega korda saame. Praegu on projekteerimistingimuste väljastamine kooskõlastamisel. Tõenäoliselt läheb veel aega, see ei ole väga ennustatav protsess," tõdes Mändmets. "Aga oleme optimistlikud, vaatame ära, kuidas see protsess edasi areneb."
5. oktoobrile kavandatud kohtumiselt linnaga ootab kirik Mändmetsa sõnul dialoogi, et tuvustada oma plaane ja saada parem ülevaade linna tingimustest.
"Üks teema, mida arutada tahame, on hoone arhitektuurne välimus, sest see vist ei olnud praegu optimaalne, nii et kindlasti oleme ettepanekutele avatud. Pigem see hoone sisu on tähtis," ütleb Mändmets, et esitatud eskiisi jõuga läbi suruda nad ei soovi.
Juurdeehituse eskiis, millele linn keeldub projekteerimistingimusi koostamast, kuna see ei arvesta eelnõus esitatud tingimustega.
Toimetaja: Merilin Pärli