President Kaljulaid: välireklaami keeld ei ole oma eesmärki täitnud ({{commentsTotal}})

President Kersti Kaljulaid.
President Kersti Kaljulaid. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

President Kersti Kaljulaid võttis Facebookis sõna valimisseadusest tuleneva välireklaami keelu teemal ja ütles, et see ei ole oma eesmärki täitnud.

"Täna algas aktiivse valimisagitatsiooni aeg. Ega inimese jaoks see agitatsioon tänasest ilmselt palju muutu, küll aga kaovad tänavapildist suured valimisplakatid. Nii on see juba alates 2005. aastast. Plakatid pahad, telereklaamid head. Kleepsud auto peal pahad, tänaval jagatavad õhupallid head. Sotsiaalmeedia ja onlainportaalide üksteisevõidu erakonnakarva värvimisest ei hakka rääkimagi," kirjutas Kaljulaid Facebookis.

Ta märkis, et toonase seadusemuudatuse eesmärk võis olla õilis – vähendada raha osakaalu poliitilise võimu saavutamisel ning ühtlasi vabastada avalik ruum massiivsest reklaamist, aga reaalsuses ei ole tosin aastat hiljem täitunud kumbki eesmärk, pigem vastupidi. "Kampaania on venitatud pikemaks ning ajas ka järjest kallimaks. Ja plakati demoniseerimine olukorras, kus kogu muu valimisreklaam on lubatud, on lihtsalt tobe. Ka erinevad õiguskantslerid on korduvalt tähelepanu juhtinud selle sätte vastuolule põhiseadusega," märkis Kaljulaid.

"See keeld on oma aja ära elanud ning valija mõtlemisvõimet alahindav. Jätame selle valiku inimestele, kas nad peavad olulisemaks kortermajakõrgust kortsuvabaks lihvitud postrit või teevad oma valiku mõnel muul alusel," ütles president.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: