Ettevõtted värbavad tulevasi töötajaid otse koolipingist ({{commentsTotal}})

Kvaliteetse tööjõu otsingul püüavad ettevõtete esindajad mõjutada enda kasuks otsutama juba ülikoolide esimese kursuse tudengeid. Tööandjad annavad endale aru, et tööjõuturult töötajate värbamisel on eelis neil, kes suudavad kiiremini tegutseda. Üliõpilastele on sellised kohtumised aga motivatsioonitekitajaks.

Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledžisse sel aastal sisse astunud 220 tudengist kaks kolmandikku omandavad haridust kaugõppe teel. Kohe esimesel koolipäeval panid neile silma peale kohalikud ettevõtted, kes käisid ennast tudengitele tutvustamas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Põlevkiviõli ja põlevkivikeemia tootmisettevõtte VKG personaliosakonna juhataja Tea Allikmäe sõnul on ettevõttel huvi just kaugõppes õppiva tudengi vastu.

"Ta on täiskasvanud inimene. Me ei näinud siin väga gümnaasiumipingist tulevaid inimesi. Nemad ei tule siia oma aega raiskama, nad tulevad kooli õppima. Ja meiega kohtumine kannab eesmärki, et me peame rääkima, kes me oleme. Konkurente on ümberringi palju ja kes ees, see mees. Räägid, kes sa oled, mida sa tahad - äkki keegi koputab meie uksele, meil on uks kogu aeg lahti," rääkis Allikmäe.

Veefiltrite tootmisega tegeleva osaühingu Westaqua-Invest juhatuse liikme Valeri Lavrovi ütles, et tudengites käiakse huvi tekitamas oma ettevõtte arengut silmas pidades.

"Kui rääkida inseneridest, siis juba praegu on meil kümmekond vaba töökohta. Koos tehase arenemisega suureneb hüppeliselt vajadus spetsialistide järele. Plaanid on meil suured, järgmisel etapil laiendame kahe-kolme aasta pärast Narvas asuvat tehast," ütles Lavrov.

Virumaa kolledži arendusdirektori Mare Roosilehe sõnul on ettevõtete infopäevad tudengile omalaadseks karjäärivestluseks.

"Et tekitada üliõpilastes motivatsiooni, et õppida, lõpetada ja saada diplom ning asuda tööle kas nendesse ettevõtetesse või mõnesse teise ettevõttesse. Tegelikult ei piirdu see ainult sellise kohtumisega, vaid õppeaastate jooksul me käime ekskursioonidel ettevõtetes, me koostame ühiseid projekte. Lõputööde teemad on meil ettevõtetest. Selline koostöö on läbi aastate toimunud ja ettevõtted pakuvad meie õpilastele ka stipendiume," lausus Roosileht.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: