Soini: Soome erineb Euroopast, kuna meil on Venemaaga dialoog ({{commentsTotal}})

Soome välisminister Timo Soini ütles, et Venemaa tegevust Ukrainas ei saa heaks kiita, samas tõdes ta, et Soome erineb suuremast osast Euroopast selle poolest, et on Venemaaga dialoogis.

Soome välisminister andis intervjuu "Välisilmale":

Härra minister, Teie suhtumine Euroopa Liitu oli omal ajal iseenesest negatiivne, kuid on muutunud aja jooksul jaatavamaks. Miks?

Eks seepärast, et meie julgeolek sõltub rahvusvahelisest koostööst ja see julgeolekupoliitiline aspekt on toonud mu mõtteisse arusaama, et meil on vaja üleeuroopalist koostööd, samuti kogu Euroopa ühist kaitsekoostööd, Euroopa Liidu ja NATO koostööd. Julgeoleku kaudu olen palju paremini õppinud mõistma Euroopa Liitu.

Kas see koostöö toimib ajal, mil Euroopa Liidus endas on väga palju pingeid?

Raskusi on, selle eest ei pääse kuhugi. Minu arust on tark seda tunnistada, mitte püüda anda liiga roosilist pilti.

See on suur tagasilöök Eestile ning Põhja- ja Baltimaadele üldisemalt, et Suurbritannia lahkub. See on tõsine sõnum liidule, kui selline liikmesriik, mis on tugevaim sõjaline jõud, suuruselt teine netomaksja ja suuruselt teine majandus, lahkub. Nüüd tuleb asjad Suurbritanniaga võimalikult parimal viisil ära korraldada. Suurbritannia on meile ka julgeolekupoliitiliselt eriti tähtis.

Ungari ja Poola osas leiab Euroopa Liit, et nende valitsusviisid lähevad veidi viltu. Ma kutsuksin siin üles dialoogile. Kui minnakse sellele teele, nagu näiteks omal ajal Austrias oli vastumeelne valitsus ning kehtestati kätlemiskeeld ja boikott, siis see õigupoolest ei töötanud.

Kas põgenikekriis on teie meelest nüüd läbi?

Ei see ei ole läbi. Ma mõistan seda, et surmahädas inimesi aidatakse ja selle tarvis on meil varjupaigasüsteem. Selles laines aga tuli palju selliseidki inimesi, kellel polnud varjupaika vaja ning kui nad segunevad varjupaigavajajatega, siis see toob kaasa probleeme.

Kui sa ei saanud varjupaika ja sul on otsus selle kohta, et sulle seda ei anta, tuleb riigist lahkuda, aga siis ikkagi jääb inimesi loata riiki - nii ei tohi juhtuda.

Meie ühine idanaaber Venemaa - kas on ta Teie meelest viimasel ajal muutunud agressiivsemaks kui varem?

On küll. Tõik on see, et Krimmi sundliitmine ja sõjaolukord, sõjalaadne situatsioon Ida-Ukrainas on mõjutanud peale Ukraina julgeolekuolukorra ka pingete teravnemist Läänemerel ning sealtkaudu ka nii Soome kui ka Eesti ja sedapidi kogu piirkonna olukorda.

Soome ajab selget joont, me oleme sellest venelastega ka täiesti otse rahvusvahelistel foorumitel rääkinud, kahepoolselt. Kuid see, mille poolest Soome erineb suuremast osast Euroopast, on tõik, et meil on siiski dialoog, me kõneleme.

Tõepoolest, olukord, mis Ukraina kriisi põhjustab, on selline, et me loodame selle parandamist. Siin ei või kuidagi heaks kiita Venemaa tegevust.

Soome parim viis kaitsta ennast ja suurendada Läänemere stabiilsust on hoolitseda Soome enda kaitsevõime eest ja seda me ka teeme.

Eesti ja Soome suhted on ajalooliselt olnud väga head, kuid me nägime siiski, et president Ilves ja president Niinistö ei tundnud just vastastikust sümpaatiat. Kas olukord on paranenud Eesti uue presidendi ajal?

Soome ja Eesti on, võib öelda, vennasrahvad. Vennad ja õed isekeskis, see on see tähtsaim asi. Presidendid valitakse ja need vahetuvad, aga tähtsaim on riikidevaheline hea koostöö.

Alati on võimalik teha veel rohkem. Ehk mida me võiksime veel kunagi teha, kas või välisministrite tasemel - võiksime käia ühistel visiitidel. Nii me ka tegime, kui Marina Kaljurand oli Eesti välisminister - suurepärane minister ja minu hea sõber. Käisime Austraalias ja Uus-Meremaal. Seda me võiksime teha veel rohkem.

Tihedamad võiks olla ka kaubandussuhted. Liiklus on kahe riigi vahel küll tihe, parvlaev seilab iga tunni tagant, aga see hea töö nii kahe riigi vahel kui ka koos rahvusvahelisel areenil - jätkakem vaid seda tööd.

Toimetaja: Merili Nael



Järgmisel aastal valmib neli suuremat büroohoonet, neist kaks Ülemiste City's.

Omanikust üürnikuks: suurte büroohoonete müük on kokku kuivanud

Järgmisel aastal on Tallinnas valmimas neli suuremat büroohoonet, millele jooksvalt üürnikke otsitakse. Tendents on selles suunas, et järjest enam kliente eelistab äriruume üürida, mitte osta. Investorid soetavad eeskätt hea tootlusega väiksemaid äriruume väljaüürimiseks, mida aga turul palju pole.

Tartu ülikooli peahoone.

Analüüs: venia legendi loeng eesti või inglise keeles?

Viimastel päevadel on tõusnud küsimus, miks peavad Tartu ülikoolis mõtteloo professoriks kandideerijad oma kandideerimise eelduseks oleva venia legendi loengu inglise keeles. On ju tegu siiski rahvusülikooliga, mis peaks seisma hea eesti keele ja kultuuri säilimise eest.

Kaspersky Lab.

RIA on asutustele oma hinnangu Kaspersky kohta andnud, aga ei avalda seda

USA valitsus keelas hiljuti küberturvalisuse kaalutlustel föderaalasutustel vene päritolu viirustõrjeprogrammi Kaspersky Lab kasutamise. Kuidas suhtub selle programmi kasutamisse aga Eesti valitsus? Selgub, et riigi infosüsteemide amet (RIA) on riigiasutustele küll vastava hinnangu edastanud, aga paraku pole seda võimalik avaldada.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: