Makulatuuriga kimpus: meediaorganisatsioonid tootjavastutuse alla ei käi ({{commentsTotal}})

Jäätmekogumispunktidesse makulatuuri viia ei või.
Jäätmekogumispunktidesse makulatuuri viia ei või. Autor/allikas: Siim Lõvi/ ERR

Vanade ajalehtede-ajakirjade kokkukogumisel ilmneb kummaline vastuolu: kortermajade paberikonteinerisse tohib neid visata, ent kogumispunktide paberi ja kartongi mahutitesse mitte. Põhjuseks on omandisuhe: kogumispunktide konteinereid peavad tootjavastutusorganisatsioonid, kelle hulka perioodika väljaandjad ei kuulu.

Tallinnas on kohustus koguda paberit ja kartongi eraldi konteinerisse juhul, kui kortermajas on vähemalt viis korterit. Sellesse paberkonteinerisse võib panna kogu vanapaberi: alates kolimisest üle jäänud pappkastidest ja raamatute paberdamise jääkidest, lõpetades eilsete ajalehtede ja toidupoe reklaambrošüüridega.

Eramaja elanikel puudub kohustus eraldi paberi- ja papikonteinereid oma koduõuel pidada. Nemad viivad oma paberijäägid kogumispunktides asuvatesse konteineritesse. Ent sealsetel paberi ja kartongi mahutitel on kirjad, mis keelavad makulatuuri sinna viskamast, ehkki kortermajade paberikonteinterites on sama asi lubatud.

Nõnda on eramajade elanikel ainus võimalus vanade ajalehtedest-ajakirjadest vabanemiseks viia need jäätmejaamadesse. Tegelikkuses makulatuur sinna muidugi ei jõua, sest süsteem on kasutajate jaoks nii ebamugavaks tehtud.

Tallinna keskkonnaameti heakorra ja jäätmehoolde osakonna juhataja Kristjan Mark nõustub, et olukord on segane ja mitte kõige optimaalsem.

"Avalikud kogumispunktid on paigaldatud tootjavastutusorganisatsioonide poolt, need on mõledud paberi ja kartongpakendite kogumiseks. Sellist kokkulepet tootjavastutusorganisatsioonidega ei ole, et see oleks vanapaberi kogumiseks ka," põhjendab Mark erinevust.

Ehkki paberi- ja kartongimahutid peaksid avalikesse kogumispunktidesse üles panema kõik tootjavastutusorganisatsioonid, teeb seda Margi sõnul kolmest organisatsioonist vaid üks - ETO. Neil on nõuetekohased kolme mahutiga kogumispunktid 51 kohas üle Tallinna, ent kokku on kogumispunkte pealinnas umbes 370, seega enamikes punktides ei saa tavalist paberitki ära anda, makulatuurist rääkimata.

Ajakirjandusväljaanded tootjavastutuse alla ei käi

Eestis perioodika väljaandjad tootjavastutusorganisatsioonidesse ei kuulu, s.t neil puudub kohustus makulatuur pärast kasutamist kokku koguda, pealegi loetakse vanapaberit Eestis eraldi pakendiliigiks, ehkki Mark nõustub, et sisuliselt on tegemist ühe ja sama materjaliga, mida oleks mõistlik koos koguda.

See pole aga sugugi igal pool nii - näiteks Saksamaal on ajakirjandusorganisatsioonidel kohustus ka oma vanapaber kokku koguda.

"Kogu tootjavastutusteema vajab riigi taseandil põhjalikumat reformimist. Sellega on ka hakatud juba tegelema nii riigi kui EL-i tasandil, oodata on direktiivimuudatusi," ütleb Mark, lisades, et Tallinnas on muutusi siiski rutem tulemas.

"Praegu on meneltuses Tallinna jaäätmekava eelnõu, mis ütleb, et edaspidi tuleb paberit, kartongi ja makulatuuri käsitleda ühe materjalivoona, et avalikku kogumispunkti saaks ka vanapaberit ära anda," annab Mark lootust olukorra peatsele leevenemisele.

Liigiti kogumine peaks paranema

Tallinna jäätmekava 2017-2022 eelnõu peaks Tallinna volikogus jõudma lugemisele oktoobri alguses.

Peamised muutused, mis senisega võrreldes plaanis on, puudutavad prügi liigiti kogumise tõhustamist.

Nii näiteks tahab Tallinn laiendada n.n ukselt uksele kogumist, mis tähendab, et kogumispunktide ja jäätmejaamade osakaal väheneb ning kortermajade eri liiki konteinerite osakaal tõuseb.

Nii peaksid tekkima eraldi konteinerid klaasile, metallile ja plastile lisaks olemasolevatele bio- ja paberikonteineritele.

"Klaasikilde on muust materjalist pärast keeruline kätte saada," põhjendab Mark, miks klaas eraldi konteineri peaks saama. "Metalli on lihtne magneti abil muust eraldadada, seepärast võib seda koguda näiteks koos plastiga."

Mark rõhutab, et sellega soovitakse tallinlastele anda kõigest võimalus liigiti kogumist tõhustada, kohustuslikuks seda kortermajadele ilmselt ei tehta.

Nutu- ja naerunäod

Lisaks soovib linn parandada teavitust ja järelevalvet. Nimelt ei ole jäätmekogujad siiani tarbijatele tagasisidet andnud, kas nende liigiti kogumine on olnud eeskujulik või puudulik, mistõttu ei ole elanikud oma käitumist ka alati taibanud korrigeerida. Samuti on trahvid valesti kogumise eest harvad olnud.

"Tulevikus peame seda ilmselt tegema hakkama," tõdeb Mark. "Tallinnas on ainult ükskikud trahvid tehtud, kui ehitusjäätmed on segakonteinerisse pandud, nii et konteiner on tühjendamisel purunenud – see on reaalne probleem, mis takistab prügivedu."

Jäätmekava eelnõu näeb ette, et esmane tagasiside järelevalves tuleb vedajalt, kui liigiti kogumisel midagi valesti oli. Selleks oleks aga vaja välja töötada universaalne märgisüsteem. Tallinn kaalub teiste riikide näidetest snitti võtta.

"Levinud lahendid on näiteks, kui konteineri külge jäetakse silt. Näiteks Saksamaal Münchenis on rohelised ja punased ringid, mis jäetakse konteineri külge, mõnes teises linnas on kasutusel jälle rõõmsad, kurvad ja neutraalsed "näod". Keegi ei taha ju saada kurba nägu, naabrid ka vatavad ja elanik teab, et oli probleem liigiti kogumisega," kirjeldab Mark.

Pool prügist tagasi ringlusse

Tema hinnangul saab tagasisidesüsteemi hiljem edasi arendada ka punktisüsteemiks, et kui kolm korda on prügi valesti liigitatud, siis järgneb hoiatus ning kui see ka ei aita, siis juba trahv.

"Peamine essmärk on jäätmete üldine vähendamine, tahame seda propageerida. Teiseks võtta võimalikult laialt jäätmeid ringlusse, et seda materjalina taaskasutada, aga selleks on vältimatult vajalik liigiti kogumist edasi arendada," põhjendab Mark.

Vastavalt eurodirektiividele on Eestil kohustus jõuda 2020. aastaks sinnamaale, et 50 protsenti prügist jõuab tagasi ringlusesse. Praegu on Eesti sellest eesmärgist veel kaugel maas: keskmiselt läheb taaskasutusse ja ümbertöötlemisse 33 protsenti kogu tekkivast prügist.

Tallinn on keskmisest ees, jäädes napilt alla nõutud poole. Uus jäätmekava peaks aga aitama seatud sihti ületada.

Jäätmekogumispunktidesse makulatuuri viia ei või. Autor: Siim Lõvi/ ERR

Toimetaja: Merilin Pärli



Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: