Kohus teeb "tühja kasseti tasu" kohtuasjas otsuse oktoobris ({{commentsTotal}})

Kassetid
Kassetid Autor/allikas: ERR

Tallinna ringkonnakohus vaagis teisipäeval autoreid esindavate organisatsioonide nõuet, milles leitakse, et riik peab neile hüvitama salvestusseadmete ja -kandjate loetelu täiendamata jätmisega tekitatud kahju.

Ringkonnakohus teeb MTÜ Eesti Autorite Ühingu, MTÜ Eesti Fonogrammitootjate Ühingu ja MTÜ Eesti Esitajate Liidu kaebuses otsuse 26. oktoobril.

Samas andis kohus 2. oktoobrini pooltele aega kohtule teatada kompromissi võimalikkusest, ütles kohtu pressiesindaja Anneli Vilu ERR-ile.

Mullu septembris tühistas riigikohus ringkonnakohtu kevadise vaheotsuse, kuna leidis, et autoriõiguse seaduse asemel tulnuks selles küsimuses kohaldada infoühiskonna direktiivi.

Vaidlus käib nn tühja kasseti tasu üle, mida küsitakse salvestusseadmete ja -kandjate tarnijatelt ja müüjatelt, sõltumata sellest, milleks salvestuskandjat või -seadet ka tegelikult kasutatakse.

"Tegemist on hüvitisega autorile, teose esitajale ja fonogrammitootjale ning tasu määr on alates 2006. aastast kolm protsenti salvestusseadmete ja kaheksa protsenti salvestusvahendite tarnimise hinnast ilma käibemaksuta," ütles riigikohtu pressiesindaja Merje Talvik ERR-ile toona.

Eesti Autorite Ühingu, Eesti Fonogrammitootjate Ühingu ja Eesti Esitajate Liidu hinnangul on autoritel, keda nad esindavad, aastatel 2010–2013 jäänud saamata õiglane tasu, kuna valitsus ei ole kaasajastanud salvestusseadmete ja -kandjate loetelu, millelt "tühja kasseti tasu" arvestatakse. Valitsuse vastav määrus kehtib alates 2006. aasta jaanuarist.

Riigikohtu halduskolleegium märkis, et antud asjas tuleb mõõta valitsuse määruse kooskõla infoühiskonna direktiiviga.

Kolleegiumi arvates on infoühiskonna direktiivi sõnastus ja eesmärk piisavalt selged, et nendest tuletada autori, esitaja või fonogrammitootja õigus saada hüvitist. Direktiivi säte ei pruugi aga olla selge küsimuses, kui suur oleks pidanud hüvitis olema.

Aastatel 2010–2013 vähenes nimekirja kantud kaupadelt kogutav tasu oluliselt. Kolleegium peab tõenäoliseks, et osa tulust jäi autoritel saamata seetõttu, et valitsus rikkus kohustust täiendada nimekirja uute turule tulnud seadmetega (arvutid, nutitelefonid jne).

Samas ei saa eeldada, et määruse nõuetekohane täiendamine oleks autoritele taganud hüvitiste senise taseme säilimise. Nõuetekohase hüvitise kindlakstegemisel ei saa lähtuda vaid tänapäevaste salvestusseadmete müügikäibest, sest neid seadmeid kasutatakse ka paljudel muudel otstarvetel kui teoste reprodutseerimine, leidis kohus.

Muuhulgas on arvuteid võimalik kasutada nt muusika kuulamiseks ja filmide vaatamiseks viisil, mille puhul ei ole "kassetitasu" kogumist ette nähtud. Vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda inimeste tarbimisharjumustest, mis võivad ajas muutuda.

Toimetaja: Marek Kuul



arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Valimisliidud selgitavad | LIPO ja ühistupank on sündinud populismist

Kuigi Savisaare valimisliidu kandidaat Olga Ivanova leiab, et linnapood ehk LIPO on sotsiaalselt vajalik projekt, millega toetatakse eelkõige pensionäre, siis valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik esinumber Erik Vest leiab, et tegemist on populismiga. Eestimaa Roheliste esimees Züleyxa Izmailova tunnistab, et nende erakond pole LIPO ja ühistupanga küsimust oma programmis kajastanud, kuid ta kinnitab, et need asutused võetakse luubi alla.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: