Päästeamet leevendas tuletõrje voolikukappide ehitamise nõuet ({{commentsTotal}})

Nn voolikukappe enamikesse uutesse hoonetesse enam rajama ei pea, sest nende kasutegur on olnud tagasihoidlik.
Nn voolikukappe enamikesse uutesse hoonetesse enam rajama ei pea, sest nende kasutegur on olnud tagasihoidlik. Autor/allikas: Liis Treimann/ PM/ SCANPIX

Ehkki enamikes ühiskondlikes, tööstus- ja kõrghoonetes on tuletõrje voolikukapid, kustutatakse nende abil vaid üks-kaks põlengut aastas. Seetõttu lühendas päästeamet oluliselt uute hoonete nimekirja, kuhu voolikusüsteemi edaspidi rajama peab. Süsteemide tootjad-paigaldajad pole muutusega rahul.

Põlenguid, kus kustutamisel on kasutatud rullis voolikutega nn tuletõrjekappi, esineb aastas üks-kaks, näitab päästeameti statistika. Teisisõnu: ehkki ühiskondlikes, tööstus- ja kõrghoonetes on voolikukappide pidamise nõue, ei leia need praktiliselt kasutust.

Põhjuseid on mitmeid: kas ei leidu majas inimest, kes oskaks seda kasutada või selgub, et süsteem pole töökorras, samuti on esmaseks instinktiks tule eest evekueeruda ning helistada päästeametisse, mitte hakata omal käel tuld kustutama, seda enam, et voolikukasutus eeldab professionaalset väljaõpet.

Süsteem on ka kallis, minnes maksma umbes üks-kaks protsenti kogu suurhoone maksumusest, ning kuivõrd praktikas on nende kasutus jäänud tagasihoidlikuks, leiab päästeamet, et sprinklersüsteem ja päästjad on kokkuvõttes tõhusamad.

Nii jättis siseministri märtsikuus allkirjastatud määrus uutele ehitistele esitatavatest tuleohutusnõuetest ja tuletõrje veevarustuse nõuetest jõusse varasemast tublisti lühema nimekirja, kes voolikusüsteemi jätkuvalt investeerima peavad.

Nõuded kehtivad sestpeale jätkuvalt kõigile ehitatavatele kõrghoonetele ja teatud tüüpi tööstushoonetele, ent majutushoonetele ja haiglatele ning kaubanduskeskustele enam mitte.

Kustutinõue ei kao 

Jätkuvalt on aga nõutud tulekustutid, voolikusüsteemi paigaldamine jääb vabatahtlikuks.

Kui vanad hooned soovivad voolikusüsteemist vabaneda, peavad nad taotlema ja tegema ehitusprojekti muudatuse. Muidu tuleb endiselt olemasolevat voolikusüsteemi hooldada lasta.

See otsus ärritas üles tuleohutuspaigaldiste hooldajate keskliidu ehk tuletõrjesüsteemide ehitajad ja hooldajad, kes saatsid avaliku pöördumise muuhulgas päästeametile, nimetades otsust väga lühinägelikuks.

"Olukorras, kus päästeamet on alarahastatud ning kiirreageerimise teenust on üha raskem pakkuda, siis vastukaaluks peaksid tuleohutusenormid ja nõuded mitte leebemaks, vaid karmimaks muutuma. Inimestel peab olema tagatud võimalus iseseisvalt kaitsta ennast tulekahju vastu. Tuletõrje voolikusüsteemid on kahtlemata suur osa tuleohutuslahendusest, mis tagavad selle võimaluse," leiavad tootjad-hooldajad.

"Tegemist on rahvusvahelise praktikaga, mis on toiminud aastakümneid üle maailma ja mille nõudeid meile teadaolevalt pole veel üheski Euroopa riigis leevendatud, vaid hoopis vastupidi. Karmistatakse nõudeid, töötatakse välja ja arendatakse innovatiivsemaid lahendusi jne," põhjendab liit oma pöördumises, lisades, et päästeamet peaks oma energia suunama pigem selgitustööle, milleks tuleohutuspaigaldised ette on nähtud.

Päästeamet peab kriitikute pöördumist deklaratiivseks, milles esitatud väited, mh muu maailma vastupidise praktikaga, pole faktidega kaetud.

"Tulekahju korral on esimeseks enese kaitsmise vahendiks evakueerimine, mitte tulekahju kustutamine. Arvestades, et tavalistel inimestel ei ole tuletõrje voolikusüsteemi kasutamiseks ja tulekahju kustutamiseks piisavat kompetentsi, siis pigem võib see tegevus osutuda väljaõpetamata kasutajale hoopiski võimalikuks ohuks," selgitas pääseameti ohutusjärelvale osakonna peaspetsialist Raido Jalas päästeameti nimel koostatud vastuskirjas.

"Tuletõrje voolikusüsteemi kasutamine oma olemuselt nõuab head professionaalset oskust, mida õpetatakse eranditult just päästjatele. Täiendavalt on märgatud inimeste poolt tehtava hädaabikõne hilinemist olukordades, kus inimesed on asunud tulekahju iseseisvalt kustutama," lisas Jalas vastuskirjas. "Mõistetavalt avaldab selline muudatus mõju liidu liikmete majandustegevusele, aga tuleohutusnõuete kehtestamisel ei saa sellest lähtuda."

 Jalas selgitas ERR-ile, et ettevõtete huvi on majanduslik, kuivõrd nõuete leevendamisel kaob osaliselt ära nende leib, kuid ei pea seda põhjuseks, miks ebatõhusat süsteemi edasi toita.

Toimetaja: Merilin Pärli



Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: