Piimalehmade arv ei pruugi enam kriisieelsele tasemele jõuda ({{commentsTotal}})

Põllumajandus-kaubanduskoja kinnitusel ei ole lehmakarja kiiret kasvu oodata ning tõenäoliselt piimalehmade arv kriisieelsele tasemele enam ei jõuagi.

Aastal 2014 hakkas piima maailmaturuhind kiiresti langema. Põhjuseid oli mitu - Venemaa impordipiirangud, euroliidu piimakvootide kadumine ja Hiina-suunalise ekspordi vähenemine.

Olukord, kus toorpiima kokkuostuhind oli omahinnast madalam, viis selleni, et paljud piimatootjad lõpetasid tegevuse. Enne kriisi oli Eestis 99 000 piimalehma, praeguseks on neid alles 86 000.

Möödunud aasta lõpus hakkas piima maailmaturuhind taas kerkima. Statistikaameti andmed näitavad, et tänavu juuni lõpu seisuga oli piima kokkuostuhind aastatagusega võrreldes 44 protsenti kõrgem. Piimalehmade arv vähenes aga sellele vaatamata kaks protsenti.

Maaeluministeerium usub, et ka piimalehmade arvu vähenemisele tuleb piir ette. Samas on selge, et karja taastamine saab olema aastatepikkune protsess ning kriisieelse tasemeni ilmselt piimakari ei taastugi.

"Pilk ajalukku on näidanud, et piimakari päriselt pole kunagi taastunud peale kriisi ja me suuda seda enam endisele tasemele viia. Paljud piimatootjad on lahkunud sellest sektorist ja pole inimesi, kes seda teeksid," rääkis põllumajandus-kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus.

Tartu Agro juht Aavo Mölder ütles, et sellist laienemist olemasolevate karjade juures ei ole võimalik teha, sest laudad on täis.

Ta usub, et isegi kui endised tegijad tahaksid turule tagasi tulla, hakkavad nad pigem kasvatama lihaveiseid, mitte piimalehmasid.

Samas on praegune piima kokkuostuhind tema hinnangul piisav, et kriisi üle elanud tootjad hakkama saaksid.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: