Piimalehmade arv ei pruugi enam kriisieelsele tasemele jõuda ({{commentsTotal}})

Põllumajandus-kaubanduskoja kinnitusel ei ole lehmakarja kiiret kasvu oodata ning tõenäoliselt piimalehmade arv kriisieelsele tasemele enam ei jõuagi.

Aastal 2014 hakkas piima maailmaturuhind kiiresti langema. Põhjuseid oli mitu - Venemaa impordipiirangud, euroliidu piimakvootide kadumine ja Hiina-suunalise ekspordi vähenemine.

Olukord, kus toorpiima kokkuostuhind oli omahinnast madalam, viis selleni, et paljud piimatootjad lõpetasid tegevuse. Enne kriisi oli Eestis 99 000 piimalehma, praeguseks on neid alles 86 000.

Möödunud aasta lõpus hakkas piima maailmaturuhind taas kerkima. Statistikaameti andmed näitavad, et tänavu juuni lõpu seisuga oli piima kokkuostuhind aastatagusega võrreldes 44 protsenti kõrgem. Piimalehmade arv vähenes aga sellele vaatamata kaks protsenti.

Maaeluministeerium usub, et ka piimalehmade arvu vähenemisele tuleb piir ette. Samas on selge, et karja taastamine saab olema aastatepikkune protsess ning kriisieelse tasemeni ilmselt piimakari ei taastugi.

"Pilk ajalukku on näidanud, et piimakari päriselt pole kunagi taastunud peale kriisi ja me suuda seda enam endisele tasemele viia. Paljud piimatootjad on lahkunud sellest sektorist ja pole inimesi, kes seda teeksid," rääkis põllumajandus-kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus.

Tartu Agro juht Aavo Mölder ütles, et sellist laienemist olemasolevate karjade juures ei ole võimalik teha, sest laudad on täis.

Ta usub, et isegi kui endised tegijad tahaksid turule tagasi tulla, hakkavad nad pigem kasvatama lihaveiseid, mitte piimalehmasid.

Samas on praegune piima kokkuostuhind tema hinnangul piisav, et kriisi üle elanud tootjad hakkama saaksid.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



uudised

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: