Kohtla-Järvel ähvardab nelja kortermaja kütteta jäämine ({{commentsTotal}})

Kohtla-Järve ja Jõhvi elanikel kogunes kevadeks soojaettevõtte ees võlgu rohkem kui 100 000 euro eest, mis tänaseks on vähenenud 29 000 eurole. Sellegi poolest ähvardab nelja kortermaja kütteta jäämine.

Majade haldajate sõnul on võlgade tekkepõhjuseks regioonis valitsevast kõrgest tööpuudusest tulenev inimeste raske majanduslik olukord. Samuti koguvad võlgu korterid, mis on omanikuta või kus omanikud sees ei ela, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kohtla-Järvel ja Jõhvis on probleemseid maju 39. Kui enamikuga neist loodetakse enne külmade tulekut lahenduseni jõuda, siis nelja maja elanikel tasub alustada talveks soojade riiete ja alternatiivkütteallikate varumist.

VKG Soojuse müügiosakonna juhataja Lembit Prits kinnitas, et ettevõte ei taha neid külma kätte jätta, aga praegusel hetkel ei näe ta teist võimalust, et elanikud leiaks vahendeid, et võlgnevus ära tasuda.

"Aga ma usun, et kui jõuab see kriitiline hetk kätte, siis me istume maha ja räägime veel kord need teemad läbi," lubas Prits.

Kuigi VKG Soojus kütab rohkem kui 800 korterelamut ning makseraskustega korteriühistutega maju on alla viie protsendi, on probleemidega seotud sadu inimesi.

Kortermajade haldamisega tegeleva osaühingu Ahtme Maja juhatuse liikme Veera Leonova sõnul tekitavad probleeme erinevatel põhjustel maha jäetud korterid ning ka korteris elavatel võlgnikel on erinev taust. "Paljud elanikest on vähekindlustatud. On palju töötuid ja palju on ka üksikuid pensionäre ning kütte hind on kallis."

Toimetaja: Priit Luts



Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: