Viljandis peeti töömessi ({{commentsTotal}})

Viljandis peetud töömessil olid mitmed töökäte puuduse all kannatavad ettevõtted valmis palkama ka vähenenud töövõimega inimesi, keda on tööealiste inimeste seas umbes 40 protsenti. Töövõimereform Viljandimaal on sealse töötukassa juhi hinnangul hästi käivitunud.

Kuigi Viljandi ettevõtted on kohe valmis palkama umbes 150 kätepaari, on mõnigi kord üsna keeruline kokku viia tööandja ja töövõtja soove, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tervis ei luba enam suurt füüsilist teha ja vanus hakkab ka sinna maani jõudma , et vaja vähe kergema töö peale minna," kurtis näiteks üks tööotsija Ats Mengel.

Õnneks on mitmed ettevõtted valmis värbama ka vähenenud töövõimega inimesi, paindlikud lubatakse olla nii tööajas, töötingimuste kui ka palga suhtes.

"See kõik on läbirääkimiste küsimus. Tasub ikkagi kandideerida ja siis kui vestlusele kutsutakse mainida, et soovite näiteks 0,5 kohta või 0,75 kohta. Graafik on suhteliselt paindlik selle koha pealt," ütles Circle K Eesti esindaja Kevin Lilleleht.

OÜ Pesueksperti esindava Anu Jürmanni sõnul töötabki 70 nende 96 töötajast osalise tööajaga.

"Ja meil on ka väga palju vähenenud töövõimega inimesi, kellele väga hästi sobib osaline tööaeg," lisas ta.

AS Toome tekstiili esindav Inga Kree sõnul on teised ettevõtted töötajatele makstava tasu enamjaolt paika pannud, selleks on 600 kuni 1000 eurot brutopalka.

Töötukassa Viljandimaa osakonna juhataja Merit Laan ütleb, et töövõimereform on Viljandimaal hästi käivitunud.

"Oli ju meil ka kord selline, et kui inimesel oli osaline töövõime, siis ta sai väikese toetuse ja ta proovis sellega ära elada. Aga täna on reformi muudatus ka see, et osalise töövõimega inimene peab täitma aktiivsusnõudeid ja ta peab ikkagi kasvõi osalise ajaga tööd tegema. Tööl käimine ei ole ju ainult raha teenimine, see on ikkagi lisandväärtus ja mina väga usun sellesse," ütles Laan.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



uudised

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: