Times: EL tahab viisapoliitika abil riike põgenikke tagasi võtma survestada ({{commentsTotal}})

Saksamaale saabunud migrandid.
Saksamaale saabunud migrandid. Autor/allikas: Christof Stache/AFP/Scanpix

Euroopa Liidu valitsused kavatsevad lõpetada viisade andmise Nigeeria, Pakistani ja Bangladeshi tipp-poliitikutele ja ärimeestele, et survestada neid riike võtma tagasi Euroopast välja saadetud kodanikke.

Statewatch avaldas lekkinud dokumendi, mille järgi arutavad seda ideed sel nädalal ELi siseministrid, sest Brüssel üritab parandada olukorda, kus enamikku varjupaigata jäetuist ja illegaalsetest immigrantidest ei õnnestu välja saata, kirjutas The Times.

"Mehhanismi, mis seoks migrantide tagasisaatmise ELi viisapoliitikaga, peaks kasutama nende riikide vastu, kes ei tee tagasisaatmise ja tagasivõtmise valdkonnas koostööd," seisis lekkinud dokumendis.

EL tahab piirata viisade andmist ja abi riikidele nagu Gambia, Guinea, Nigeeria, Pakistan, Bangladesh, Elevandiluurannik ja Senegal. See tähendaks, et kui nad ei võta tagasi enda riigi kodanikke, kellele pole Euroopas asüüli antud, ei saa nad ise samuti Euroopasse reisida.

Ametlike andmete kohaselt on Aafrikast või Aasiast saabuval illegaalsel migrandil, kes saabub inimsmugeldajate laeval üle Vahemere Euroopasse, tõenäosus ELi jääda 73 protsenti. Seda isegi juhul, kui tema kohta on väljastatud deporteerimiskäsk.

ELi siseministritele teeb muret, et suutmatus migrante välja saata julgustab inimesi võtma ette ohtlikku teekonda Euroopasse.

Augustis ütles Euroopa rändevolinik Dimitris Avramopoulos, et viisapoliitikat võiks kasutada mõjutamisvahendina, et kannustada riike nagu Bangladesh oma kodanikke tagasi võtma.

Viimastel andmetel oli 2016. aastal Euroopa Liidus illegaalselt 983 860 inimest.

Toimetaja: Karin Koppel



Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: