Küla vahel hulkuvad erikooli õpilased teevad Kaagvere elanikele meelehärmi ({{commentsTotal}})

{{1505299380000 | amCalendar}}

Probleemid Maarjamaa Hariduskolleegiumi õpilastega on Kaagvere küla elanikud rahutuks muutnud. Koolijuhi tõdeb, et õpilasi on koolis ootamatult palju ja pädevaid töötajaid liiga vähe.

 

Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe Õppekeskuses, mida veel paljud inimesed kutsuvad vana nimega Kaagvere erikooliks, on uus kooliaasta alanud rahutult.

Hariduskolleegiumi direktor Maire Reest rääkis, et lihtne pole ühegi kooliaasta algus, sest lapsed peavad uue korraga harjuma ja reeglid omaks võtma. Aga praegu on ka esimest korda täidetud kõik viiskümmend kolm õppekohta.

"Ei osanud me muidugi ka ette prognoosida seda, et nii suur vajadus tekib nii määrusega saadetud õpilaste õppekohtade järele, kui nende õppekohtade järele, kuhu saab lapsevanema avaldusega," sõnas Reest.

Taolist sügist ei mäleta ka Kaagvere külaelanikud. Neid häirib peamiselt see, et kooliõpilased käivad küla vahel hulkumas. Seda nii keset päeva kui hilistel öötundidel.

"On näha, kui lapsed ronivad üle aia. On kosta, kui lapsed karjuvad. Ja külale ei meeldi see, et väga sageli on lapsed küla peal jooksus. Ja käib üks trall nende politseiga taga ajamisel ja õpetajate poolt taga ajamisel. Aga vahel ka nad lihtsalt on hulkumas. Küla ei tunne ennast turvaliselt," rääkis Kaagvere külaseltsi juhatuse liige Kadi Saarso.

Seda, et tänavune sügis on halvas mõttes eriline, tõdeb ka Tartumaa piirkonnapolitseinik Anti Peiponen. Kaagvere külas asuva erikooliga seotud väljakutseid tehakse varasemast rohkem. Enamasti ongi tegu juhtumitega, kus õpilane pole õigeks ajaks kooli tagasi jõudnud.

Direktor Maire Reest rääkis, et tegemist on erinevate asjade koosmõjuga. Esmalt tavapäraselt raske harjumisaeg, teiseks ootamatult palju õpilasi, aga kolmandaks kaadriprobleemid. Nimelt on õppekeskuses enam kui sada ametikohta, millest üle kahekümne on täitmata.

"Siis teatud osa inimestest peab panustama enam või siis saama hakkama vähema toega, kui seda justkui süsteem ette näeb. Meie kooli spetsialiste saada on keeruline. Nõuded oskustele on oluliselt kõrgemad ja need oskused, mis meie majas peaksid olema inimestel - noh, neid kahjuks ei tule tavakoolist ega ka ülikooli läbides. Vaid ikkagi läbi praktilise kogemuse, läbi vastavate koolituste, mida meie oma majas pakume," kirjeldas Reest.

Kaadrivoolavus koolis on väga suur

Selleks aga, et koolitustest ja kogemusest abi oleks, peab pidama saama kaadrivoolavuse. Viimase aasta jooksul on õppekeskusesest lahkunud üle 40 töötaja. Paljud neist olid üliõpilased kevadel õppekoormuse tõustes ameti üles ütlesid. Aga lahkujate seas on ka kasvatajaid, kellele pole sobinud uus nägemus töökorraldusest.

Kui töötaja uskumus on see, et laps peab täiskasvanu sõna kuulama ja korraldustele alluma, siis see uskumus ei lase suhet tekkida, kus suheldakse võrdväärse partnerina ja kuulatakse ära õpilase vajadus, mure ja emotsioon. Ja suudetakse kokku leppida, et kuidas siis on võimalik saavutada olukord, kus mõlemad osapooled võidaksid.

Maire Reesti sõnul on ka praegu muresid pigem nende töötajate hoolealustega, kes pole suutnud õpilastega ühist keelt leida ja neile huvitavaid tegevusi otsida. Kadi Saarso ütleb, et ehkki keegi ei hakka ellu viima neid ähvardusi, mida võib lugeda Kaagvere küla sotsiaalmeediaküljelt, ootavad külaelanikud ikkagi lahendust.

Reesti sõnul aitab koolikorda parandada see, kui reformidega julgelt edasi minna. Nii näiteks vähendatakse järelevalvetöötajate hulka ja kaovad eraldi öökasvatajat. Seda selleks, et koolis poleks eraldi niiöelda võimuesindajaid.

"Ja suurendame abikasvatajate osakaalu sedavõrd suureks, et rühmas endas oleks olemas inimene, kes on abiks reageerimaks olukordades, kus õpilane ei suuda endaga toime tulla," ütles koolijuht.

Anti Peiponeni sõnul toimus teisipäeval politsei ja kooli turvaspetsialisti kohtumine, et leida nii kogukonda kui koolipere rahuldavaid lahendusi, kuidas tagada see, et õpilased püsiksid kooli territooriumil ning kuidas muuta kooli õhkkonda rahulikumaks. Vajadust arupidamiseks rõhutasid nii rahvusringhäälinguga suhelnud Kaagvere küla elanikud kui koolidirektor.

Ühtlasi kutsub Maire Reest külaelanikke koostööle. "Külarahvas on õigustatult mures ja palume neilt lihtsalt kannatust ja ka koostööd. Et kui nad märkavad meie lapsi, siis kohe teavitaks meid sellest. Kui on märgata, et need lapsed kuidagi nende vara kallale kipuvad minema, siis kohe teavitada ka politseid. "



Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: