Alo Lõhmus: võikriisi ei tohi lasta raisku minna ({{commentsTotal}})

Võikriis on Eestile pigem kasulik, väidab Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

2011. aasta suvi oli Norras vihmane ja külm. Selle tagajärjel ei saanud lehmad kõhtu korralikult täis süüa ning nende piimaand vähenes. Samal ajal suurenes norra rahva võiisu. 2011. aasta oktoobris ostsid norrakad 20 protsenti rohkem võid kui sellele eelnenud aasta samal kuul, novembris aga juba 30 protsenti rohkem.

Või hind hakkas tõusma ning jõuludeks oli Norras tekkinud tõsine võidefitsiit. Või on tähtsal kohal norra jõululaual, kuid seda polnud mõistliku hinnaga enam lihtsalt saada. Wikipedia andmetel maksis 250-grammine võipakk 2011. aasta detsembri keskel Norras 39 eurot.

Üks kriisi põhjustest olid Norra kehtestatud kõrged või impordimaksud, mis olid mõeldud norra põllumeeste ja piimatööstuste kaitseks. Need ei lubanud kodumaise piimanduse ikaldumisest tekkinud auku täita importvõiga. Riigi suurim piimanduskooperatiiv tootis sel ajal 90 protsenti Norra võist, kuid pälvis kõvasti kriitikat selle eest, et polnud suutnud suurenenud võinõudlust ette näha ning oli kodumaist võid koguni eksportinud.

Makse alandati kriisi järel tunduvalt.

Norra naabritele tegi juhtunu muidugi palju nalja. Taani ja Rootsi ettevõtted meelitasid endile Norrast kliente, lubades neile tasuta või soodushinnaga võipakke, televisioonis kutsuti üles võinäljas norrakatele saatma humanitaarabivõid. Piirivõikaubandus õitses ning Norra piirivalve püüdis smugeldajaid, kes üritasid riiki sisse tuua lubatust kogusest suuremaid võilaadungeid.

Praegu meiegi poodidesse jõudnud üle-euroopalisel võikriisil on mitu põhjust. Esimeste seas nimetatakse eelnenud aastate ülimadalaid piimahindu, mis sundisid paljud lehmapidajad tootmist lõpetama. Madalad hinnad omakorda tekkisid Venemaa sanktsioonide pärast, aga samuti ka Euroopa Liidu piimakvootide kaotamise tõttu 2015. aastal ning oma mõju avaldas isegi Hiina piimandussektori kasvu aeglustumine. Sellele lisaks oli ka möödunud aasta suvi mitmes Euroopa riigis kehvapoolne, mis on vähendanud lehmade väljalüpsi.

Või nõudluse suurenemisele on omalt poolt hoogu andnud asjaolu, et üle kogu maailma on nii tööstused kui ka tarbijad hakanud taimerasvade ehk margariini asemel taas eelistama piimarasva ehk võid. Suure panuse selleks andis ajakiri Time, mis teatas 2014. aastal esikaanel, et mõistlikes koguses või söömine ei ole tegelikult tervisele kahjulik. Tõsi, 1960. aastatel oli sama ajakiri aidanud lõkkele puhuda loomsete rasvade vastast hüsteeriat.

Ehkki supermarketi võiriiulil harjumuspärase külluse asemel haigutav tühjus mõjub esmapilgul ehmatavalt – justkui meenutus Nõukogude aja defitsiidimajandusest –, on võikriis Eestile pigem kasulik. Kui kõrge võihind jääb püsima, stimuleerib see Eesti farmereid loodetavasti taas piimakarju suurendama. Võib-olla ärkab mingis vormis uuesti elule ka väikefarmindus ehk mõnelehmapidamine.

Samuti võiks olukord olla soodus uutele väikestele võivabrikutele ja teistele piimatöötlusettevõtetele – juba praegu on mõnd käsitöövõid lihtsam osta kui traditsioonilist suurkombinaadivõid. Põllumajandus on ja jääb Eesti loomulikuks rolliks ülemaailmses tööjaotuses – meil on palju vaba maad ning magedat vett ning me asume soodsalt lähedal Peterburile ja Põhjamaade suurlinnadele.

Sestap ei tohiks me praegust head võikriisi raisku minna lasta, kui parafraseerida kunagise peaministri Andrus Ansipi sõnu. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

SPORT
Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: