"Pealtnägija" uuris prostitutsiooni käekäiku pealinnas ({{commentsTotal}})

Tervise arengu instituudi värske uuringu põhjal tegutseb Eestis tuhatkond prostituuti, ETV saade "Pealtnägija" uuris, kuidas toimub kehamüük Eestis aastal 2017.

Võrreldes ajaga, kui Eestis oli 10 000 prostituuti ja Tallinnal Põhjamaade patupealinna kuulsus, on asjad justkui läinud paremuse suunas. Näiteks teatas politsei hiljuti, et viimane klassikaline lõbumaja Tallinnas suleti.

Ent maailma vanim äri ei kao nii lihtsalt ja käib praktiliselt avalikult edasi, sh Tallinna linnale kuuluvatel pindadel.

Põhja prefektuuri organiseeritud kuritegude talituse juhtivuurija Ardo Ranne ütles, et seksiteenust pakutatakse tänasel päeval suurusjärgus 165 aadressil Tallinna Linnas ja Harjumaal.

"On korter-bordelle, on erinevad massaažisalonge, aga ei ole maja, ei ole sellised klubilist bordelle. Sellisel viisil, nagu nad olid aastakümneid Tallinnas tegutsenud," rääkis uurija.

Ardo Ranne on politseis töötanud 20 aastat, viimased 13 sellest tegelenud bordellide vastu võitlemisega. Viimati lendas politsei jõulude paiku peale Tallinnas Ristiku ja Liivalaia tänavatel tegutsenud asutustele, millest ka "Pealtnägija" on aastate jooksul rääkinud ning mida saade näiteks 2009. aastal varjatud kaameraga külastas.

Eriti üllatavaks tegi juhtumi, et lõpuks kupeldamises kahtlustuse saanud kaheksa tegelase hulgas oli ka jalgpalliklubi Nõmme Kalju juhatuse liige.

Kehamüük toimub praegu varjatumalt kui varem. "On leitud selliseid lahendusi, mis ei riivaks võib-olla nii palju laiema avalikkuse pilku ega tekitaks kahtlustusi politseis, aga see ei tähenda, et selles valdkonnas kuritegevust ei oleks," kinnitas Ranne.

Kogu mäng käib piiri peal. Lihtsalt öeldes on seksi ost-müük kahe vabatahtliku täisealise vahel seaduslik. Keelatud on vahendamine. Ja just selle viimase – ehk organiseeritud tegevuse ja vahendustasu võtmise – tõestamine on politseile põhiline pähkel.

Korterbordellid toimivad uurija sõnul lihtsalt: on korter, seal pakuvad teenust üks, kaks, kolm prostituuti. "Nad reklaamivad interneti veebikülgedel oma teenuseid, klient helistab, kutsutakse aadressile, seal pakutakse talle teenuseid ja nii lihtne ongi."

Isegi kui mitu prostituuti jagavad korterit, hoiavad oma üürilepingud, telefonid ja muu asjaajamise lahus, siis ilma vahendajata on see seaduslik.

Juhtivinspektor Ranne sõnul on neil siiski sihikul mõned asutused, millel on väidetavalt nii-öelda brigadir. Tema hinnangul on kümnel aadressil tegevus väga hästi ja mastaapselt organiseeritud.

Aga kuidas jõuab selle teenuseni näiteks suvaline turist? Ajalooliselt on info allikaks taksojuhid, viimasel ajal ka velotaksod.

Et eksperiment läbi viia, värbas "Pealtnägija" appi soome ajakirjaniku Juhani Tammineni, kes kehastus ühel reede õhtul turistiks. Teise katsena proovis saatemeeskonna liige ise prostituuti kurikuulsal Sõle tänaval mängida. Eksperimentide tulemust näeb loole peagi lisatavast videost.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: "Pealtnägija"



Maavärina purustused Mexico Citys.

Maa aeglustumine toob suuri maavärinaid

Ameerika teadlased väidavad, et tuleval aastal võib maailmas tulla tavapärasest rohkem suuri maavärinaid, sest maakera pöörlemine on aeglustunud. Roger Bilham Colorado ülikoolist ja Rebecca Bendick Montana ülikoolist analüüsisid kõiki maavärinaid, mis on toimunud alates aastast 1900 ja mille magnituud on olnud üle seitsme.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: