Eesti saadikud olid europarlamendis metsatööstust survestava muudatuse vastu ({{commentsTotal}})

Mets.
Mets. Autor/allikas: Reimo Lutter/Eesti maaülikool

Euroopa Parlamendis hääletati kolmapäeval seadusemuudatuse üle, mis seadis ambitsioonikad eesmärgid globaalse soojenemise pidurdamiseks, aga tähendanuks Eesti metsatööstusele survet raiemahte vähendada või vajadust kvoote juurde osta. Eesti saadikutest hääletasid eelnõu vastu kõik peale Indrek Tarandi.

Keskkonnakomisjoni (ENVI) muudatusettepanekud seadsid Euroopa Komisjoniga võrreldes ambitsioonikamad eesmärgid, mis tähendaksid Eesti metsatööstusele survet raiemahtu vähendada ja võimalik, et ka seniste raiemahtude juures tuleks hakata kvooti juurde ostma.

Seda versiooni toetasid ka Eesti keskkonnaorganisatsioonid, kes palusid Eesti eurosaadikutel selle poolt hääletada.

Napilt, vaid 15 häälega jäi hääletusel peale siiski Euroopa Rahvapartei (EPP) esitatud parandusettepanek ehk metsatööstusele sõbralikum lähenemine, mida rohelised nimetavad halvaks ja mittevastavaks Pariisi kliimaleppe kriteeriumitega.

Eesti esindajad europarlamendis rääkisid oma seisukohtadest Vikerraadio saates "Reporteritund".

Tunne Kelam ütles, et Eesti ei ole kaugeltki üksi, sest ka Põhjamaades ollakse mures raiekvootide võimaliku vähendamise pärast. Kelam ei kavatsenud hääletusel Euroopa Komisjoni ambitsioonikamat ettepanekut, mida ka Eesti keskkonnaorganisatsioonid pooldavad, toetada.

Ka Urmas Paet ja Kaja Kallas ütlesid, et ei toeta hääletusel ENVI versioooni, vaid raportööri muudatusettepanekut. Kallas nimetas EPP parandusettepanekut heaks kompromissiks ja tema sõnul on sama meelt Soome ja Rootsi saadikud, kes on nende teemadega põhjalikult tegelenud.

Indrek Tarand ütles, et toetab ENVI versiooni, sest on idealist ja tema arvates peabki seadusandja seadma natuke kõrgemaid eesmärke kui tööstuse kitsas vaade.

Arutelud europarlamendi, Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vahel jätkuvad.

Toimetaja: Karin Koppel



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: