"Suud puhtaks" saate eel: kuidas hinnatakse riikide kaitsevõimet? ({{commentsTotal}})

NATO lahingugrupi pidulik rivistus Tapal
NATO lahingugrupi pidulik rivistus Tapal Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

See, et Eestis on kümme tanki, on sootuks erinev kaitsevõime sellest, kui Kanadas on kümme tanki. Isegi kui räägime sama suure ala kaitsmisest. Kaitsevõimekuse hindamine ehk mõistmine, kuivõrd valmis on riik end rünnaku korral kaitsma, on päris mitmetahuline. ERR.ee selgitab asja kaitseministeeriumi abiga lihtsalt lahti.

Üks võimalus riike kaitsevõimekuse järgi hinnata oleks lugeda üle tankid, soomukid, lennukid, relvad ja muud süsteemid. On mitmeid organisatsioone, kes selliseid andmeid koguvad (SOPRI, Military Balance jm). Puht-matemaatiliselt saab küll riigid ritta seada (kel on rohkem tanke, on võimekam), kuid pingerida on vaid pool tõde riigi tegelikust võimekusest.

Teine ja ilmselt täpsem võimalus riigi kaitsevõimet hinnata on lähtuda sellest, mis oht riiki võib tabada ning vaadelda, kuivõrd valmis on riik selle ohuga tegelemiseks. See, mis on ohtlik näiteks Eestile, ei pruugi olla Kanadale või näiteks Singapurile. Seetõttu loob iga riik oma ohustsenaariumi(d) või ohukirjelduse, millele vastu seismiseks tuleb võimeid arendada. Eestis ongi kaitseplaneerimine just ohustsenaariumi põhine.

Ohustsenaariumid koostavad eksperdid (luureanalüütikud, kaitseväelased), kes oskavad ette kujutada olukordi, milles Eesti peaks olema valmis sõjaliselt sekkuma. Stsenaariumis kirjeldatakse võimalikult täpselt, mis, millal ja kus toimub. Sellest lähtuvalt tuvastatakse need võimed ja väed, millega Eesti peaks reageerima: millisel kiirusel, milliste jõududega. Paigas peab olema see, kes millegi eest vastutab (nt mobilisatsioon või teavitus) ja kuidas toimub suhtlus ehk kõik, mida on Eestil vaja, et – lihtsalt öeldes – vaenlasele edukalt vastu astuda.

Vajaduste nimekiri on mõistagi salajane, kuid laias laastus saab öelda, et see koosneb üksustest, mis omakorda sisaldavad konkreetsent inimeste arvu, relvasüsteeme. Sellel tasandil saab hinnata, kuivõrd valmis on üks üksus – kas sellesse plaanitud inimesed on olemas, kas neil on olemas vajalikud relvad, laskemoon ning väljaõpe.

NATO roll

Eesti plaanis on vägede ja võimekuse kohal lisaks siinsetele jõududele arvestatud ka sellega, et mingi osa vaenlasele vastu hakkamisest kannab NATO.

Liitlaste tankidest või lennukitest on aga üksi vähe, kui Eesti sõdurid-üksused liitlastega suhelda ei oska (siin pole mõeldud keelebarjääri, pigem taktikalist plaani, ühtseid standardeid, kokkuharjutamist).

Mis veel tähtsam: harjutused on mõttetud, kui liitlased siia piisavalt kiiresti kohale ei jõua. Seega hinnatakse NATO-ga koostöös kõige tähelepanelikumalt seda, kuivõrd sujuv ja konkreetne on Eesti-NATO vaheline suhtlus. Kaitseministeeriumi hinnangul ei ole kaitse planeerimisel küsimus selles, kas NATO Eestile appi jõuab, vaid kui kiiresti see toimub.

Oluline on ka võõrustajamaa kohalik tugi liitlaste vägedele – nn vastuvõtva riigi toetus.

Vastutus kõigil ministeeriumidel

Eesti riigikaitse on laiapõhjaline. See tähendab, et kaitseministeerium üksi ei vastuta kriisi või sõja ajal, vaid oma roll on igal ministeeriumil ja muudel riiklikel organisatsioonidel. Näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastutusalasse jääb ka küberkaitsega tegelemine.

Nii nagu Eesti kaitsevägi harjutab koostööd NATO liitlastega, harjutavad kriisikoostööd ka ministeeriumid. Valitsuse tasemel õppuseid korraldatakse regulaarselt. Iga nelja aasta tagant aga istuvad kõigi ministeeriumite esindajad kokku, et vaadata üle tuleva kümne aasta riigikaitse arengukava – kas midagi on läinud paremaks, kas mõni plaani osa on aegunud?

Kui riigi majanduslikku või sotsiaalset heaolu puudutavates küsimustes on tihti kuulda avalikku poliitilist debatti või lihtsalt erakondadevahelist vaidlust ja pori loopimist, siis riigikaitse küsimustes on otsuste tegemisel esimene sõna kaitseväel ja suure tõenäosusega nõustutakse vastuvaidlemiseta, olenemata sellest, millise erakonna esindaja parasjagu peaministritoolil istub.


Täna õhtul kell 20.45 algab ETV-s saade "Suud puhtaks", milles otsitakse vastust küsimusel: kas Eesti iseseisev kaitsevõimekus on piisav? Teemat ja saadet saab kommenteerida nii "Suud puhtaks" saate Facebooki kontol kui ka õhtul otse-saate artikli avatud kommentaariumis. Saate meeskond ootab vaatajate mõtteid ka Twitteri vahendusel, märgusõnaga #suudpuhtaks.



OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: