Tsahkna algavast Zapadist: saja tuhande mehe liigutamine on ohtlik ({{commentsTotal}})

Endise kaitseministri Margus Tsahkna puhul muudab Vene suurõppuse Zapad ohtlikuks see, et korraga liigutatatakse nii suurel hulgal mehi ja tehnikat.

Tsahkna ütles intervjuus "Ringvaatele", et sõjaväeõppuste korraldamises iseensest midagi ohtlikku pole, kuid meie piirkonna jaoks on tähtis see, mida harjutatakse.

"Harjutatakse tegelikult NATO, sealhulgas Eesti, Läti, Leedu ründamist reaalses elus, väga suures mahus. Kui nad räägivad 10 000 sõdurist, siis tegelikult ulatub see 100 000ni," rääkis parteitu riigikogu saadik.

"Ohtlik on see, et ei peagi tulema käsku Kremli poolt. Kui sa liigutad 100 000 sõjaäelast koos kõige tehnikaga, siis võib juhtuda ka mingi intsident, mida tõlgendatakse valesti. Sealt algab igasugune konflikt pihta," ütles ta.

Zapad 2017 algab ametlikult neljapäeval ja kestab 20. septembrini.

Toimetaja: Priit Luts



Maavärina purustused Mexico Citys.

Maa aeglustumine toob suuri maavärinaid

Ameerika teadlased väidavad, et tuleval aastal võib maailmas tulla tavapärasest rohkem suuri maavärinaid, sest maakera pöörlemine on aeglustunud. Roger Bilham Colorado ülikoolist ja Rebecca Bendick Montana ülikoolist analüüsisid kõiki maavärinaid, mis on toimunud alates aastast 1900 ja mille magnituud on olnud üle seitsme.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: