Eesti europarlamendi saadikud pooldavad EL-i juhtimise koondamise ideed ({{commentsTotal}})

Eesti europarlamendi saadikud tervitavad Euroopa Komisjoni presidendi ideed, mille järgi võiks Brüsseli institutsioonide juhikohad koondada üheks. Samas näevad nad väikeriikidele ohtu selles, kui ka välis- ja rahanduspoliitika otsuseid hakataks Brüsselis langetama enamushääletusega senise konsensuse asemel.

Parlamendisaadik Indrek Tarand leiab, et Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker pühendas kolmapäeval peetud kõnes tavatult palju tähelepanu Ida-Euroopale, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Mulle tundub, et komisjonis on tajutud seda mõrast suhet, mis vanadel liikmesriikidel uutega on, ja Juncker püüab leevendust otsida," arvas Tarand.

"Ta pakkus Rumeeniale ja Bulgaariale Schengenit, mille puhul üldiselt arvatakse, et nad ei ole valmis," tõi Tunne Kelam välja. Ta küsis, kas Ida-Euroopa tähelepanu ei püütud porgandiga, et selle varjus tugevdada keskset juhtimist?

"Mida ju paljud kardavad, näiteks näiteks ühtne majandus- ja rahandusministri ametikoht, enamushääletuse laiendamine, mis väikeriikidele on küsimusi tekitanud," loetles Kelam.

Urmas Paeti sõnul peab väiksematel liikmesriikidel olema aga tagatis, et nende arvamust arvesse võetakse.

"Tuleb täpselt vaadata, mis valdkondadesse enamushääletus laieneb ja kuidas tagatakse, et ei juhtuks nii, et loodakse risk, et väikestest riikidest on võimalik alalõpmata üle sõita," rääkis Paet.

"Juhtimisteoreetiliselt on ainuõige minna kvalifitseeritud häälteenamuse peale, sest siis me saame otsuseid ruttu, siis kui neid on vaja, mitte kaks aastat hiljem, kui need on ajale jalgu jäävad," rääkis aga Tarand.

ERR-i korrespondent Johannes Tralla meenutas "Aktuaalses kaameras", et näiteks ajutised põgenikekvoodid võeti vastu enamushääletusel.

"Usun, et paljudel tuleb meelde kahe aasta eest tehtud otsus, kus siseministrid võtsid järjekordsel kriisikohtumisel, kus ei suudetud kokku leppida kvootides, enamushääletusel viimaks vastu otsus kehtestada ajutised põgenikekvoodid. Paar liikmesriiki olid vastu, aga otsus sündis," rääkis Tralla.

"See on ilmselt kõige dramaatilisem ja siiani Euroopa Liidus tuntav haav, mis saadab enamushääletuse ideed. Aga tegelikkus on, et suurem osa otsuseid võetakse Brüsselis vastu konsensuslikult, isegi olukordades, kus enamushääletuseks oleks tegelikult juriidiline võimalus. Juncker tahab, et välispoliitilisi otsuseid saaks hakata vastu võtma kiiremini," lisas ta.

Nii Paet, Kelam kui ka Tarand leiavad, et Euroopa Komisjoni presidendi ja Ülemkogu eesistuja ametikohtade ühendamine on hea mõte, mis muudaks töökorralduse Brüsselis efektiivsemaks.

Kolmapäeval eesistujariigi nimel Strasbourg'is kõne pidanud Eesti eriesindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasikas sellele Junckeri ettepanekule aga erilist elulootust ei anna.

"Mulle tundub, et see ettepanek tuleb Junckeri isiklikust kolme aasta pikkusest kogemusest. Talle tundub, et nii oleks lihtsam ja efektiivsem töötada kui komisjoni president ja Ülemkogu president oleks sama isik. Ma ei julge ennustada liiga sisulist debatti selle ettepaneku üle," rääkis Maasikas.

Kui suurem osa Euroopa Parlamendi saadikutest reageeris Junckeri kõnele püsti aplodeerides, siis populistid paremalt ja vasakult kostitasid teda terava kriitikaga.

"Kui need plaanid peaksid vilja kandma, pole populismilaine kaugeltki läbi. Ma arvan, et see pole veel alanudki," kommenteeris Suurbritannia Iseseisvuspartei liige Nigel Farage.

Toimetaja: Merili Nael



Saksamaa valimised
Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: