Eesti europarlamendi saadikud pooldavad EL-i juhtimise koondamise ideed ({{commentsTotal}})

Eesti europarlamendi saadikud tervitavad Euroopa Komisjoni presidendi ideed, mille järgi võiks Brüsseli institutsioonide juhikohad koondada üheks. Samas näevad nad väikeriikidele ohtu selles, kui ka välis- ja rahanduspoliitika otsuseid hakataks Brüsselis langetama enamushääletusega senise konsensuse asemel.

Parlamendisaadik Indrek Tarand leiab, et Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker pühendas kolmapäeval peetud kõnes tavatult palju tähelepanu Ida-Euroopale, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Mulle tundub, et komisjonis on tajutud seda mõrast suhet, mis vanadel liikmesriikidel uutega on, ja Juncker püüab leevendust otsida," arvas Tarand.

"Ta pakkus Rumeeniale ja Bulgaariale Schengenit, mille puhul üldiselt arvatakse, et nad ei ole valmis," tõi Tunne Kelam välja. Ta küsis, kas Ida-Euroopa tähelepanu ei püütud porgandiga, et selle varjus tugevdada keskset juhtimist?

"Mida ju paljud kardavad, näiteks näiteks ühtne majandus- ja rahandusministri ametikoht, enamushääletuse laiendamine, mis väikeriikidele on küsimusi tekitanud," loetles Kelam.

Urmas Paeti sõnul peab väiksematel liikmesriikidel olema aga tagatis, et nende arvamust arvesse võetakse.

"Tuleb täpselt vaadata, mis valdkondadesse enamushääletus laieneb ja kuidas tagatakse, et ei juhtuks nii, et loodakse risk, et väikestest riikidest on võimalik alalõpmata üle sõita," rääkis Paet.

"Juhtimisteoreetiliselt on ainuõige minna kvalifitseeritud häälteenamuse peale, sest siis me saame otsuseid ruttu, siis kui neid on vaja, mitte kaks aastat hiljem, kui need on ajale jalgu jäävad," rääkis aga Tarand.

ERR-i korrespondent Johannes Tralla meenutas "Aktuaalses kaameras", et näiteks ajutised põgenikekvoodid võeti vastu enamushääletusel.

"Usun, et paljudel tuleb meelde kahe aasta eest tehtud otsus, kus siseministrid võtsid järjekordsel kriisikohtumisel, kus ei suudetud kokku leppida kvootides, enamushääletusel viimaks vastu otsus kehtestada ajutised põgenikekvoodid. Paar liikmesriiki olid vastu, aga otsus sündis," rääkis Tralla.

"See on ilmselt kõige dramaatilisem ja siiani Euroopa Liidus tuntav haav, mis saadab enamushääletuse ideed. Aga tegelikkus on, et suurem osa otsuseid võetakse Brüsselis vastu konsensuslikult, isegi olukordades, kus enamushääletuseks oleks tegelikult juriidiline võimalus. Juncker tahab, et välispoliitilisi otsuseid saaks hakata vastu võtma kiiremini," lisas ta.

Nii Paet, Kelam kui ka Tarand leiavad, et Euroopa Komisjoni presidendi ja Ülemkogu eesistuja ametikohtade ühendamine on hea mõte, mis muudaks töökorralduse Brüsselis efektiivsemaks.

Kolmapäeval eesistujariigi nimel Strasbourg'is kõne pidanud Eesti eriesindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasikas sellele Junckeri ettepanekule aga erilist elulootust ei anna.

"Mulle tundub, et see ettepanek tuleb Junckeri isiklikust kolme aasta pikkusest kogemusest. Talle tundub, et nii oleks lihtsam ja efektiivsem töötada kui komisjoni president ja Ülemkogu president oleks sama isik. Ma ei julge ennustada liiga sisulist debatti selle ettepaneku üle," rääkis Maasikas.

Kui suurem osa Euroopa Parlamendi saadikutest reageeris Junckeri kõnele püsti aplodeerides, siis populistid paremalt ja vasakult kostitasid teda terava kriitikaga.

"Kui need plaanid peaksid vilja kandma, pole populismilaine kaugeltki läbi. Ma arvan, et see pole veel alanudki," kommenteeris Suurbritannia Iseseisvuspartei liige Nigel Farage.

Toimetaja: Merili Nael



Maavärina purustused Mexico Citys.

Maa aeglustumine toob suuri maavärinaid

Ameerika teadlased väidavad, et tuleval aastal võib maailmas tulla tavapärasest rohkem suuri maavärinaid, sest maakera pöörlemine on aeglustunud. Roger Bilham Colorado ülikoolist ja Rebecca Bendick Montana ülikoolist analüüsisid kõiki maavärinaid, mis on toimunud alates aastast 1900 ja mille magnituud on olnud üle seitsme.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: