"Suud puhtaks" ülevaade: kas Eesti iseseisev kaitsevõime on piisav? ({{commentsTotal}})

{{1505324340000 | amCalendar}}

Ukraina sõjast võiks Eesti õppida, et kui piirivalve on nõrk, läheb olukord kiiresti kehvaks. Mitmed saatekülalised on selle poolt, et piirivalve peaks politsei haldusest tagasi kaitseväele minema. Tehnilistest küsimustest kerkis esile aga palju põhimõttelisem: kuivõrd hästi on kaitseväe juhtimine korraldatud?

Kirjaniku Leo Kunnase hinnangul kaotaks Eesti homme algava sõja, sest selleks ei olda valmis - üksuste kriisijuhtimine on kesine ja ametite koostööd pole piisavalt harjutatud. Tegevväelane kolonel Veiko-Vello Palm ei nõustu Kunnasega ja kinnitab, et tema teab hästi, kuidas juhtimise vallas käituda.

Kaitseväe juhtimisstruktuure kritiseeris ka erukindral Ants Laaneots, kelle hinnangul on kaitsevägi praegu tupikus. Mõni aasta tagasi tehtud struktuurimuudatuste tõttu on tema hinnangul nüüd arusaamatu, kes ja kuidas nii kaitseväe kui ka kaitseliidu väeosi juhatab.

Kolonel Vahur Karus nentis, et kui praeguseks on varustatuse (nt laskemoona) tase Eestis hüppelise arengu teinud, siis ametite koostöö jätab kohati soovida. Näiteks näeb ta, et oma rolli peaks ministeeriumite kõrval võtma ka riigikantselei kui üks põhilisi koordinaatoreid.

Nii nagu pole kaitseliit üksi hõbekuul, mis vaenlase hävitaks, ei saa hõbekuuliks nimetada ka kaitseväge või kaitseministeeriumi üksi, selgitas Karus.

Piirivalve - kaitseväe või politsei kontrollida?

Leo Kunnas ja Mart Helme toetaksid piiri valvamise ülesande kaitseväelastele andmist. Nendega nõustus ka Ants Laaneots, kelle hinnangul nõuab seda praegune julgeolekuolukord.

Presidendi julgeolekunõunik Peeter Kuimet aga rõhutaks hoopis luure ja eelhoiatuse parendamist.

Kunagine kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts meenutas, et juhul kui Eesti peaks otsustama investeerida sõjaväestatud piirivalvesse, tuleksid tehtud kulud üksuste kogutud infoga riigile kiiresti kaudsete tuludena tagasi.

Rohkem mõtteid otseblogist:

"Suud puhtaks" ootab vaatajate mõtteid riigikaitse teemal Twitteri vahendusel, märgistades oma postitus teemaviitega #suudpuhtaks.

14. septembril alustab Venemaa Föderatsioon koos Valgevenega ühisõppust Zapad 2017. Suuremahuline sõjalise võimekuse ja tegevuse õppus on muutnud naaberriigid rahutuks, eri hinnangutel osaleb õppustel 100 000 kuni 140 000 sõdurit, ametlikult kirjeldatud 13 000 asemel. Seda, mis toimub piiri taga, saame hinnata eemalt. Meie asi on vaadata, kuidas on olukord kodus. Tänase saate keskne küsimus on: kas Eesti iseseisev kaitsevõime on piisav?

Eesti panustab 2015. aastast riigikaitsesse enam kui NATO nõutud kaks protsenti SKPst. 2016. aastal olime kaitsekulutuste osakaalult NATO-s kolmandal-neljandal kohal.

Sel kevadel paigutati Eestisse NATO liitlaste 1200-meheline lahingugrupp. Paar aastat on Eestis paiknenud kompanii suurune USA üksus ning Baltikumi katab NATO õhuturbemissioon.

Venemaa relvajõudude võimekus meie piirkonnas on selgelt üle Balti riikide ja NATO liitlasvägede ühisvõimekusest Baltikumis.

Kas Eesti iseseisev kaitsevõime on piisav, et võimaliku Venemaa agressiooni korral pidada vastu kuni NATO liitlaste abi saabumiseni? Kas meie iseseisev kaitsevõime on piisav, kui NATO kollektiivkaitse artikkel 5 tõhusalt ei käivitu?

Saates arutlevad kirjanik ja reservkolonelleitnant Leo Kunnas, riigikaitse planeerimise osakonna asejuht kolonel Vahur Karus, Eesti välispoliitika instituudi uurija Karmo Tüür, reservohvitser Ilmar Raag, Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili, kaitseväe 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Veiko-Vello Palm, presidendi julgeolekunõunik Peeter Kuimet, endine Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts (Vabaerakond), riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees
Mart Helme (EKRE), riigikogu riigikaitsekomisjoni liige kindral Ants Laaneots (RE), Põlva maavanem ja kaitseliitlane Igor Taro jt.

Toimetaja: Greete Palmiste



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

SPORT
Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: