Eksametnik: kioskikonkursi pidi võitma Kofkini firma ({{commentsTotal}})

{{1505376420000 | amCalendar}}
Savisaare kohtuistung 6. septembril
Savisaare kohtuistung 6. septembril Autor/allikas: Postimees/SCANPIX

Keskerakonna eksjuhi Edgar Savisaare protsessil Harju maakohtus neljapäeval tunnistusi andnud Tallinna endine linnaametnik Alexander Pihlo rääkis, et 2008. aastal pidi kioskikonkursi võitma ärimees Alexander Kofkini ettevõte ja linnaametnike ülesanne oli see juriidiliselt korrektselt ära vormistada.

2008. aastal Tallinna Kristiine linnaosavanema asetäitjana töötanud Pihlo meenutas, et sellel aastal laekus linnaossa linnavalitsuse protokolliline otsus, millega anti Kristiine linnaosa valitsusele ülesanne käivitada eelläbirääkimistega konkurss kioskite paigaldsamiseks.

Kellelt see idee tuli, selle kohta Pihlo tunnistusi anda ei osanud, lisades vaid, et Kristiine linnaosa algatus see igatahes polnud. Samuti ei suutnud Pihlo meenutada, kes valis välja kioskite asukohad.

Pihlo rääkis, et konkursile antud 18-päevaline tähtaeg oli "suhteliselt absurdne". '"Selle ajaga ei võta arhitektuuribüroo sellist ülesannetki, et teeks eskiisi kahe nädalaga valmis," rääkis Pihlo, lisades, et nii napi ajaga kõiki vajalikke tegevusi teha oli utoopiline.

Küsimusele, kas linnaosa tõstatas küsimuse liialt lühikesest tähtajast, vastas Pihlo, et seda ei arutatud. "Me ei arutanud seda, meil oli selline korraldus see asi lihtsalt ära teha ja nii see käima läkski," rääkis Pihlo.

Pihlo meenutas, et ka enne seda konkurssi olid mõned ettevõtjad tundnud huvi uute müügikioskite paigaldamise vastu, kuid linnaosa ei vaadanud neid erilise vaimustuega, kuna tundus, et äriideed olid sageli läbitöötamata.

Küsimusele, miks linnaosa väljakuulutatud konkurss tühistati, vastas Pihlo, et sai selle info linnaosavanemalt, kes tagamaid ei selgitanud. "Tollal hakkas ka meedia selle vastu huvi tundma ja leidis, et tähtajad on ebanormaalselt lühikesed ja pole võimalik konkursist osa võtta," rääkis Pihlo.

Kui uut konkurssi asus korraldama ettevõtlusamet, tuli Pihlol asuda vastava komisjoni liikmeks. Samas meenutas Pihlo, et toona rääkisid paljud, et konkursil peab olema konkreetne võitja, milleks on ärimees Alexander Kofkini ettevõte.

"Sain selle info otseselt toonaselt linnaosa vanemalt Mihhail Korbilt. See võit tuli juriidiliselt korrektselt ära vormistada," rääkis Pihlo.

Küsimusele, miks linn soovis eelistada Kofkini kioskeid, vastas Pihlo, et ei oska konkreetseid eeliseid välja tuua. "Nagu meie seda tajusime, olid selle taga isiklikud suhted. "Meie" all pean silmas ennast ja linnaosa vanemat. Ja "suhete" all pean silmas suhteid Savisaare ja Kofkini vahel. Polnud mingi saladus, et linnapea tunneb väga suurt huvi selle konkursi vastu ja on konkreetne firma, mis peab konkursi võitma - Kofkini Estkompexim," rääkis Pihlo.

Tema sõnul sai Estkompexim pakkumiste hindamisel kõige rohkem punkte. "Ma ei saa väita, et keegi ebaõiglaselt kõrvale jäeti. Lihtsalt subjektiivsete hinnete summana võitis Estkompexim," rääkis Pihlo.

Kaitsja küsimuse peale, kas Pihlo puutus kioskikonkursi korraldamisel kokku Savisaarega, vastas Pihlo eitavalt. Küsimuse peale, kes linnaametnikest rääkisid konkursi seoste kohta Savisaarega, vastas Pihlo, et kindlasti rääkis sellest Mihhail Korb ja veel mitmed ametnikud. Sealjuures mainis Pihlo kaitsjale ka mitu nime.

Eksametnik: ülemus käskis Tammsaare kioski kooskõlastada

2008. aastal linnakeskkonna ja haljastuse osakonna juhatajana töötanud Pahapill meenutas, et tema ülesanne oli kooskõlastada kesklinna paigaldatavaid ehitisi, muuhulgas tegeles tema osakond nii kioskite välimuse kui ka asukohtade osas arvamuse andmisega.

Tammsaare parki kavandatud kioski osas meenutas Pahapill, et tema osakond ei soovinud sinna kioskit, sest mõned aastad tagasi tuli samast kohast kiosk lammutada. Pahapilli sõnul soovitasid nad linnaplaneerimisametile täiendavat analüüsi selle osas, kas kavandatav kiosk ikka on vastavuses toona kehtinud detailplaneeringuga.

"Mulle tuli siiski korraldus kioski paigaldus kooskõlastada," märkis Pahapill. Ta rääkis, et "ei" ütlemine ei ole keelatud, kuid "linna poolt tuli korraldus" ja ta ei soovinud riskida võimalike ebameeldivustega. "Minule tuli korraldus oma ülemuse poolt, kes oli toona Kaia Sarnet," tunnistas Pahapill, märkides, et Sarnet ei täpsustanud, kellelt linnavõimu poolt korraldus tuli.

Kesklinna eksjuht: Savisaare nimi kioskitega seoses ei kõlanud

2008. aastal Tallinna Kesklinna vanemana töötanud Jürgenson meenutas, et toona oli linnaosa pädevus viia läbi erinevaid konkursse, muuhulgas kioskite paigaldamist puudutavaid.

Jürgensoni sõnul kuulutas linnaosa 2008. aasta juunis välja konkursi kioskite paigaldamiseks ja põhjuseks oli ettevõtjate huvi selle vastu.
Konkreetselt kohtus Jürgenson Meelis Maistega, kes töötas toona ärimees Alexander Kofkini alluvuses.

"Temaga vaatasime läbi võimalikke asukohti, mis ettevõtjat huvitas," märkis Jürgenson. Ta selgitas, et tavaliselt sellised konkursid sünnivadki koostöös ettevõtjatega.

Jürgensoni sõnul arutati konkursi korraldamist ka abilinnapea Jaanus Mutli juures, mille järel võttiski temaga ühendust Meelis Maiste.

Jürgenson meenutas, et sellel kohtumisel olid laual ka fotod Viinis olevatest kioskitest. Seejärel käis Jürgenson koos Maistega vaatamas kioskite võimalikke asukohti, kusjuures vaadati muuhulgas neid kohti, mille pakkus välja ettevõtja ise.

Jürgensoni sõnul jõudis abilinnapea Jaanus Mutli veendumusele, et kioskid võiksid olla ka väljaspool kesklinna, üle Tallinna, ning seetõttu linnaosade konkursid tühistati ja otsustati anda linnaülese konkursi korrladamine ettevõtlusametile.

Sealjuures arutles Jürgenson, et kuna kioskeid taheti paigaldada kogu Tallinnasse, siis oli loogiline, et konkursi viib läbi just ettevõtlusamet. Ka ei näinud Jürgenson midagi tavapäratut selles, et konkursi perioodiks määras linn vaid kaks nädalat.

"See oli piisav aeg leidmaks sobilik lahendus kioskitele," märkis Jürgenson, lisades siiski, et ta pole kioskite kavandamisega isiklikult kokku puutunud ja tema arvamused selles valdkonnas on oletuslikud.

Jürgenson meenutas, et Kesklinna linnaosa nägi teatavat ohtu Tammsaare parki kioski paigaldamisel. Seda seetõttu, et toona oli seal just likvideeritud kohtuvaidluse tulemusena müügikiosk, kuid nüüd planeeriti samasse asukohta uut kioskit.

Jürgensoni sõnul sai see info edastatud ka ettevõtlusametile. Küsimusele, miks Kesklinna valitsus Tammsaare parki kioski rajamist ei takistanud, märkis Jürgenson, et ilmselt tõrjuti sealt mingil hetkel müügikohta poliitilisel põhjustel. Jürgenson lisas, et tema isikliku arvamuse järgi sobib Tammsaare parki söögikoht.

Kioskite ehituslubade osas tunnistusi andes märkis Jürgenson, et linnaosa kohustus ei olnud selle teemaga tegeleda. "Kioskid paigaldati sinna konkursi tulemusena ja rohkem ma selle teemaga ei tegelenud," märkis Jürgenson, lisades, et ei mäleta, nagu tõstatunuks kioskite ehituslubade teema toona ajakirjanduses.

Küsimusele, kas ta arutas kioskite teemat ka tema toonase asetitja Kaja Sarnetiga, kes on varasemates tunnistustes viidanud ka Savisaarele, märkis Jürgenson, et ta arutas seda teemat pigem oma asetäitja Marika Pärnaga.

Küll aga ei kinnitanud Jürgenson, et ta oleks arutanud kioskitega seonduvat Edgar Savisaare kontekstis. Jürgensoni sõnul ei saa ta aru, millest tekkis Sarnetil arvamus, et kioskite asjus on arutatud Edgar Savisaare võimalike seoste üle.

Jürgenson rõhutas, et Edgar Savisaar ei ole andnud ühtegi juhist ega korraldust kioskite asjus. Jürgenson lükkas ümber Sarneti varasema väite, nagu oli linnaosas kõigile teada, et kioskeid tahtis Savisaar, konkurss tuli läbi viia kiirendatult ja suunatult Kofkin ettevõtte kasuks.

Jürgensoni sõnul arutas ta konkursiga seodnuvat Mutliga ja tal ei jäänud muljet, et see oleks kätkenud muuhulgas ka Savisaare soove. Küsimusele, kas konkurss oli suunatud Kofkini ettevõtte Estkompexim Toitlustuse võidule, vastas Jürgenson eitavalt.

Mutli: Savisaarega kioskite asjus juttu polnud

Tallinna endine abilinnapea Jaanus Mutli kurtis kohtus, et ei mäleta paljusid asju 2008. aastal toimunud toitlustuskioskite konkursist, küll aga oskas Mutli võrdlemisi kindalt öelda, et Savisaarega tal kioskitest juttu polnud.

Mutli meenutas, et vastutas 2008. aastal abilinnapeana ettevõtluse ja transpordi eest. Ta meenutas, et 2008. aastal jõudis kioskikonkursi idee talle ilmselt Kesklinna toonase vanema Marek Jürgensoni kaudu, samas ta ei mäletanud, et ta oleks sellel teemal linnaosade juhid kokku kutsunud.

Mutli sõnul viisid linnaosad konkursid läbi iseseisvalt. Samas märkis Mutli, et seoses sooviga saada kioskid kõikidesse linnaosadesse, otsustati, et konkurss võiks olla siiski linnaülene. "Kui oli vaja teha ülelinnalist konkurssi, siis oli tavaline, et seda tegi ettevõtlusamet," põhjendas Mutli, miks konkrsi korraldamine tuli üle ettevõtlusametisse. Samas tõdes Mutli, et ei mäleta, kui palju teisi konkursse ettevõtlusamet veel toona korraldas.

Küsimuse peale, kelle initsiatiiv oli linnaosade konkursid tühistada, vastas Mutli esmalt, et selle mõttega võis tema juurde tulla Marek Jürgenson. Kui prokurör küsis, kas tõesti Jürgenson tuli esmalt välja ideega korraldada linnaosa tasandil kioskikonkurss ja kaks nädalat hiljem pani ette see tühistada, vastas Mutli, et ta ei mäleta täpselt 2008. aastal toimunud asjaolusid.

Mutli meenutas, et ei puutunud kokku kioskite asukohtade selgitamisega, märkides, et asukohad tulid linnaosavalitsustest. Küll aga oskas Mutli öelda, et pärast konkursi lõppu suhtlesid kioskite paigaldamisega seotud isikud temaga. "See oli tavapärane, et abilinnapeadega suheldakse," märkis Mutli, lisades, et kioskitega seotud teemasid tema Savisaarele edasi ei kandnud. "Ei mäleta, et ma oleks Savisaarega sellel teemal suhelnud," vastas Mutli prokuröri küsimusele, kas tõesti poolteise aasta jooksul ei tulnud tal kordagi linnapeaga antud teema jutuks. "Linnapea roll sellistes asjades on linti läbi lõigata," märkis Mutli.

Küsimuse peale, mida Mutli tegi, kui talle sai 2009. aasta maikuus teatavaks, et viis Kofkini kioskit olid pandud püsti ehitusloata, märkis Mutli, et see oli lubamatu olukord, kuid ta ei mäleta, mida ta selles osas ette võttis. Ka kinnitas Mutli, et ei mäleta seda, kuidas see olukord lahenes.

Küsimusele, kas Mutli teab midagi ka sellest, et osad kioskid paigaldati loata riigimaale, märkis Mutli, et kioskite asukohad olid välja valinud linnaosad ja ta eeldas, et selles vallas pole ebakõlasid.

Mutli: leppisin kohtu vältimiseks prokuratuuriga kokku

Mutli rääkis, et tegi kohtueelses menetluses prokuratuuriga ütluste andmise osas kokkuleppe, kuna soovis vältida kohtu alla minekut.

Mutli meenutas, et oli uurimise all seoses kahe Tallinna teavistuskampaaniaga - 2013. aasta teisel poolel tehtud lasteaedade mänguväljakute uuendamise kampaaniaga ning Hiiu staadioni renoveerimiskampaaniaga. Mõlemat peab riigiprokuratuur varjatud valimisreklaamiks, mille eest tasuti ebaseaduslikult Tallinna eelarvest.

Lasteaedade klipi osas lõpetati Mutli sõnul tema osas menetlus kuriteokoosseisu puudmise tõttu, vutiteemalise klipi osas aga oportuniteedi klausliga. Sealjuures tuli initsiatiiv prokuratuuri poolt.

"Evestus ütles, et süüasi on võimalik lõpetada, kui ma annan süüstavaid ütluseid," ütles Mutli, viidates Savisaare süüasjas riiklikku süüdistust esindavale juhtivale riigiprokurörile Steven-Hristo Evestusele.  

Mutli sõnul vastas ta kohtueelses menetluses kõikidele küsimustele vastavalt  oma tõekspidamisele, välja arvatud viimasele küsimusele, mis päris selle kohta, kas Hiiu staadioni kampaania mõjutas valimistulemust. Mutli märkis, et kohtu alla minekust pääsemisest möönis ta, et vutikampaania võis mõjutada valimistulemust, kuigi tegelikult ta nii ei arva. Mutli lisas, et ütles seda oma tunnistuses vaid sellepärast, et vältida kohtu alla sattumist.

Toimetaja: Marek Kuul

Allikas: BNS



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: