Sõerd: tuleval aastal kulutab valitsus reservidest ära 113 miljonit eurot ({{commentsTotal}})

Reformierakonna fraktsiooni liige Aivar Sõerd.
Reformierakonna fraktsiooni liige Aivar Sõerd. Autor/allikas: ERR

Järgmisel aastal on reservidest vaja võtta 113 miljonit eurot eelarvekulude katteks ning reservid vähenevad ka 2019. aastal, ehkki majanduse seis eeldaks praegu just varude kasvatamist, ütles riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (Reformierakond).

Riigikogu rahandus- ja majanduskomisjoni liikmed said neljapäevasel ühisistungil ülevaate värskest majandusprognoosist. Istungil osalenud Sõerd rääkis ERRile, et prognoosi põhjal otsustades pole tuleva aasta riigieelarve puhul tasakaalust juttugi.

"Tänase teadmisega on järgmise aasta eelarve miinuspoolel nii struktuurselt kui ka nominaalselt ja sellest, et majandustsüklile kohaselt reserve kasvatataks, pole samuti juttugi," nentis ta.

Sõerdi sõnul küsis ta istungil, kui palju jääb tulusid puudu, et kulusid katta. Selgus, et see summa on järgmisel aastal 113 miljonit eurot. Reservid vähenevad ka 2019. aastal.

"Nii et kaks aastat elame reservide arvelt, seda hoolimata eelarvetulude kasvust ja korralikust majanduskasvust," sõnas ta. "113 miljonit reservist on päris suur summa, vaba reserv on ikka väga ahtaks jäänud".

Rahanduskomisjoni liikme hinnangul suurendatakse eelarve menetlemise käigus nii tulude poolt - arvatavasti võetakse arvesse pakendiaktsiisi asendusmeedet ja magusamaksu -, kuid ka kulude poolt.

Investeeringute kasvu osas märkis Sõerd, et järgmisel aastal on Euroopa Liidu eelarvevahendite kasutamise praeguse perioodi kõrgaeg ja kasv tuleneb sellest.

"Pärast järgmist aastat hakkavad eelarveinvesteeringud ju vähenema. Reservide kulutamist, üle jõu elamist, eelarvedefitsiiti ei ole võimalik mitte kuidagi põhjendada investeeringutega," lausus ta.

Samuti ei olnud Sõerd nõus väitega, nagu väheneks riigi võlakoormus - protsendina SKPst võlakoorem tõesti väheneb, aga summa eurodes kasvab, sest majandus kasvab võlasumma suurenemisest lihtsalt kiiremini.

"Head ajad ei kesta igavesti ning igal juhul on majanduse tsükliline areng selline, et igale tõusule järgneb langus," märkis riigikogu liige, tuues näiteks Läti, kus aastatel 2005-2007 oli väike defitsiit ning kriisiaastad elati üle ainult tänu rahvusvahelisele abile.

"Ajalugu ei kordu üks-ühele, aga see võiks olla väike ajalooline õppetund ka meile, me ju ei tea, mis maailmas juhtub," tõdes Sõerd. "Me võime ikka väga suure jama sisse sattuda. Absoluutselt ei valmistuta tuleviku tagasilöökideks, nii ei tohiks olla, et elame ainult tänasele päevale mõeldes".

Sõerd ennustab suuri probleeme magusamaksu riigiabiloa saamisel

Rahandus- ja majanduskomisjonis ei arutatud neljapäeval magustatud jookide maksu küsimust, kuid Sõerd märkis, et maksu jõustumise edasilükkamine poole aasta võrra tuleneb sellest, et Euroopast riigiabiloa saamisega ollakse täielikult ummikus.

"Selle saamisega on üldse väga suuri probleeme. Ma ei imesta, kui seda ei tulegi, vähemalt soovitud kujul seda maksu rakendada ei saagi, aga vaatame," ütles Sõerd ja lisas, et koalitsioon tundub siiski tahtvat sellega kuhugi välja jõuda ja maks tuleva aasta 1. juulil jõustada.

Rahanduskomisjoni liige Kalvi Kõva (SDE) ütles, et praegu oodatakse ära põhiseaduskomisjoni ettepanekuid seoses presidendi esitatud väidetega talle mitte meelepärase sätte osas, mis puudutas maksu mittekehtestamist lennu- ja laevaliikluses.

"Loomulikult peab valitsus eelarvet riigikokku saates arvestama, et kui nad on selle eelarvesse sisse plaaninud, peab olema enne see eelnõu ka riigikogu menetluses," nentis Kõva.

Rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnhuhhin (Keskerakond) ütles neljapäevase komisjonide istungi kohta, et rahandusministeeriumi ametnikud näitasid esitluse lõpus ka nimekirja võimalike seadusemuudatustega, mida pole lõplikult ära otsustatud.

"Mõni võib ka ära jääda, pakendiaktsiis näiteks, mine sa tea. Selle kohta, kuidas otsustatakse poliitiliselt, muidugi ametnikud ei tea, nii et seda teemat ei arutatud," nentis Stalnuhhin.

Kolmapäeval esitles rahandusministeerium uut majandusprognoosi, mille kohaselt kasvab SKP tänavu 4,3 protsenti.

Toimetaja: Karin Koppel



Jelena Gorbatšova

TTÜ naisteadlane vallutab NASAs kosmost, Weekend festivalil aitab politseid

Jelena Gorbatšova on noor Eesti teadlane, kes istus septembrikuu esimesel päeval lennukisse ja sõitis Ameerikasse, et veeta seal Fulbright Scholar programmi stipendiumiga akadeemiline aasta NASA-s. Seal tehtud teadustöö aitab aga igapäevaselt kaasa politsei tööle – näiteks Weekend festivalil tuvastas politsei tema välja töötatud narkootiliste ainete analüsaatoriga narkojoovet.

Päikesesüsteem.

Vett on Päikesesüsteemis mujalgi külluses kui vaid Maal

Astrofüüsik Mihkel Kama kirjutab novembri-detsembri Horisondis, et vett võib lisaks Maale leida üle kogu Päikesesüsteemi. Planeet Maa teeb eriliseks just see, et mujal Päikesesüsteemis ei ole vesi reeglina vedelas olekus, vaid pigem tahke või gaasiline.

Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

päeva kommentaar
Urmas Vadi

Urmas Vadi: sisemisest ilust

Käisin nädalavahetusel kooli sünnipäeval. Kool sai 60, mina sain talvel 40. Kooli ruumid olid eksimiseni muutunud. Mis aga oli huvitav, et õpetajad olid täpselt sellised nagu 25 aastat tagasi. Mõnda õpilast aga ei tundnud äragi.

Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: