Sõerd: tuleval aastal kulutab valitsus reservidest ära 113 miljonit eurot ({{commentsTotal}})

Reformierakonna fraktsiooni liige Aivar Sõerd.
Reformierakonna fraktsiooni liige Aivar Sõerd. Autor/allikas: ERR

Järgmisel aastal on reservidest vaja võtta 113 miljonit eurot eelarvekulude katteks ning reservid vähenevad ka 2019. aastal, ehkki majanduse seis eeldaks praegu just varude kasvatamist, ütles riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (Reformierakond).

Riigikogu rahandus- ja majanduskomisjoni liikmed said neljapäevasel ühisistungil ülevaate värskest majandusprognoosist. Istungil osalenud Sõerd rääkis ERRile, et prognoosi põhjal otsustades pole tuleva aasta riigieelarve puhul tasakaalust juttugi.

"Tänase teadmisega on järgmise aasta eelarve miinuspoolel nii struktuurselt kui ka nominaalselt ja sellest, et majandustsüklile kohaselt reserve kasvatataks, pole samuti juttugi," nentis ta.

Sõerdi sõnul küsis ta istungil, kui palju jääb tulusid puudu, et kulusid katta. Selgus, et see summa on järgmisel aastal 113 miljonit eurot. Reservid vähenevad ka 2019. aastal.

"Nii et kaks aastat elame reservide arvelt, seda hoolimata eelarvetulude kasvust ja korralikust majanduskasvust," sõnas ta. "113 miljonit reservist on päris suur summa, vaba reserv on ikka väga ahtaks jäänud".

Rahanduskomisjoni liikme hinnangul suurendatakse eelarve menetlemise käigus nii tulude poolt - arvatavasti võetakse arvesse pakendiaktsiisi asendusmeedet ja magusamaksu -, kuid ka kulude poolt.

Investeeringute kasvu osas märkis Sõerd, et järgmisel aastal on Euroopa Liidu eelarvevahendite kasutamise praeguse perioodi kõrgaeg ja kasv tuleneb sellest.

"Pärast järgmist aastat hakkavad eelarveinvesteeringud ju vähenema. Reservide kulutamist, üle jõu elamist, eelarvedefitsiiti ei ole võimalik mitte kuidagi põhjendada investeeringutega," lausus ta.

Samuti ei olnud Sõerd nõus väitega, nagu väheneks riigi võlakoormus - protsendina SKPst võlakoorem tõesti väheneb, aga summa eurodes kasvab, sest majandus kasvab võlasumma suurenemisest lihtsalt kiiremini.

"Head ajad ei kesta igavesti ning igal juhul on majanduse tsükliline areng selline, et igale tõusule järgneb langus," märkis riigikogu liige, tuues näiteks Läti, kus aastatel 2005-2007 oli väike defitsiit ning kriisiaastad elati üle ainult tänu rahvusvahelisele abile.

"Ajalugu ei kordu üks-ühele, aga see võiks olla väike ajalooline õppetund ka meile, me ju ei tea, mis maailmas juhtub," tõdes Sõerd. "Me võime ikka väga suure jama sisse sattuda. Absoluutselt ei valmistuta tuleviku tagasilöökideks, nii ei tohiks olla, et elame ainult tänasele päevale mõeldes".

Sõerd ennustab suuri probleeme magusamaksu riigiabiloa saamisel

Rahandus- ja majanduskomisjonis ei arutatud neljapäeval magustatud jookide maksu küsimust, kuid Sõerd märkis, et maksu jõustumise edasilükkamine poole aasta võrra tuleneb sellest, et Euroopast riigiabiloa saamisega ollakse täielikult ummikus.

"Selle saamisega on üldse väga suuri probleeme. Ma ei imesta, kui seda ei tulegi, vähemalt soovitud kujul seda maksu rakendada ei saagi, aga vaatame," ütles Sõerd ja lisas, et koalitsioon tundub siiski tahtvat sellega kuhugi välja jõuda ja maks tuleva aasta 1. juulil jõustada.

Rahanduskomisjoni liige Kalvi Kõva (SDE) ütles, et praegu oodatakse ära põhiseaduskomisjoni ettepanekuid seoses presidendi esitatud väidetega talle mitte meelepärase sätte osas, mis puudutas maksu mittekehtestamist lennu- ja laevaliikluses.

"Loomulikult peab valitsus eelarvet riigikokku saates arvestama, et kui nad on selle eelarvesse sisse plaaninud, peab olema enne see eelnõu ka riigikogu menetluses," nentis Kõva.

Rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnhuhhin (Keskerakond) ütles neljapäevase komisjonide istungi kohta, et rahandusministeeriumi ametnikud näitasid esitluse lõpus ka nimekirja võimalike seadusemuudatustega, mida pole lõplikult ära otsustatud.

"Mõni võib ka ära jääda, pakendiaktsiis näiteks, mine sa tea. Selle kohta, kuidas otsustatakse poliitiliselt, muidugi ametnikud ei tea, nii et seda teemat ei arutatud," nentis Stalnuhhin.

Kolmapäeval esitles rahandusministeerium uut majandusprognoosi, mille kohaselt kasvab SKP tänavu 4,3 protsenti.

Toimetaja: Karin Koppel



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

SPORT
Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: