Koalitsioon jõudis eelarves kokkuleppele, suhkrumaksu ei tule ({{commentsTotal}})

{{1505407020000 | amCalendar}}

Valitsus leppis kabinetinõupidamisel kokku järgmise aasta eelarves, mille maht ületab esmakordselt kümmet miljardit eurot. 2018. aasta riigieelarve eelnõu on plaanis valitsuse istungile esitada 27. septembril. Suhkrumaksu järgmise aasta eelarvesse ei tule.

Koalitsioon jõudis järgmise aasta eelarves kokkuleppele, konsenesus leiti ka suhkrumaksu ärajätmises järgmise aasta eelarvest. Pikalt kavandatud suhkrumaksu hakkas läbirääkimistel torpedeerima IRL.

"Leppisime kokku, et 2018 suhkrumaksu ei tule. Eks neid argumente on ju mitmeid – üks on kogu probleemistik, mis selle suhkrumaksu ümber on: riigiabi loa taotlemine on väga ebamäärane, kas üldse õnnestub riigiabi luba saada; president on märkustega selle eelnõu parlamendile tagasi saatnud; ettevõtjad on Euroopa Komisjonis vaidlustanud suhkrumaksu teema jpm," loetles IRL-i esimees Helir-Valdor Seeder ERR-ile.

"Lisaks on IRL olnud kogu aeg selle maksu kehtestamise vastu. Juba kevadel tõstatasime selle teema, aga ei leidnud piisavalt katteallikaid, et kärpida seda," lisas Seeder.

Millised katteallikad nüüd leiti, et suhkrumaks eelarvest välja kärbiti, Seedri sõnul otseselt vastata ei saagi.

"Sellele küsimusele ei olegi täpset vastust, vaatasime eelarvet kui tervikut. Meil on enam kui kümne miljardi eurone eelarve ja suhkrumaksu laekumine oleks arvestuslikult olnud 15 miljonit. Ei olnud nii et võtame 15 miljonit ja vaatame, mis kuluridu hakkame maha tõmbama," kommenteeris Seeder.

"Praegu leidsime selle võimaluse, et 2018 me ei kehtesta seda suhkrumaksu ja saime nö eelarve üldraamid kokku lepitud. Mõned kuluiread jäävad veel täpsustada, lõplik heakskiit toimub järgmisel või ülejärgmisel nädalal," täpsustas IRL-i esimees.

Kas kokkulepe tähendab, et suhkrumaksu ei tule ka 2019. aasta eelarvesse või edaspidi, Seederi sõnul veel kindlalt öelda ei saa.

"Eks see koalitsioonisisene arutelu jätkub pärast seda, peame oma koalitsioonipartneritega läbi rääkima, aga suutsime praegu kokku leppida, et 2018 seda maksu ei tule. Eks seda näitab nüüd tulevikuarutelu ja kõik muu, aga me oleme, jah, seda meelt, et seda maksu ei peaks üldse kehtestama."

Riigiabi luba on vaja naturaalsete mahlade ja magustatud jogurtijookide vabastamiseks nn suhkrumaksu alt.

 Pikim diskussioon käiski suhkrumaksu kehtestamise üle, enne kui eelarve lukku löödi.

Eelarvedefitsiit väheneb

Valitsus otsustas valitsussektori struktuurset eelarve puudujääki võrreldes riigi eelarvestrateegias kavandatuga vähendada poole võrra, nii et see jõuab 0,25 protsendile SKP-st.

Muuhulgas arutas koalitsioon järgmise aasta palgatõuse.

"Palgatõus võib oodata ees õpetajaid, kellel on see kuskil 36 miljonit, samuti tahame ka riigitöötajatel, kes on seal miinimumpalga lähedal, palku tõsta. Tõuseb ka võib-olla natuke rohkem riigikaitses ja päästeametnikel," ütles rahandusminister Toomas Tõniste läbirääkimiste lõpusirgel.

Valitsussektori võlakoormus väheneb

„Tegemist on selle valitsuse esimese täispika eelarvega, milles väljenduvad meie suuremad eesmärgid Eesti elu paremaks muutmisel. Eelarves on sees maksuvaba tulu reform ja tervishoiureform. Eesti vallad ja linnad hakkavad saama senisest rohkem raha oma elu korraldamisel. Ühiskond liigub suurema tasakaalu suunas. Sellise Eesti suunas, kus iga inimene on väärtustatud ja hoitud,“ ütles peaminister Jüri Ratas.

Kõneldes valitsussektori investeeringutest, ütles Ratas, et need on suunatud Eesti majanduse pikaajalise kasvuvõime toetamiseks. „Mul on hea meel, et strateegiliste investeeringute kõrval ei jää tähelepanuta ka väikesed, kuid mitte vähem olulised kultuuri ja spordi valdkonna projektid. Näiteks Kääriku spordikeskuse renoveerimine, mis kaasajastab noorte ja tippsportlaste treenimise võimalusi, või Linnateatri suure saali renoveerimine.“

Peaminister rõhutas, et Eesti jätkab vastutustundlikku eelarvepoliitikat. „Valitsussektori võlakoormus langeb ja maksukoormus jääb järgmistel aastatel samale tasemele. Valitsussektori eelarvepositsioon on praeguse prognoosi järgi tasakaalulähedane,“ ütles ta.

 

Toimetaja: Merilin Pärli, Liisu Lass



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: