Kontrollikoja juht: lõpetame priiskamise projektidele, mida keegi ei vaja ({{commentsTotal}})

Euroopa Kontrollikoja president Klaus-Heiner Lehne.
Euroopa Kontrollikoja president Klaus-Heiner Lehne. Autor/allikas: ERR

Euroopa Liidu eelarve on maailmapoliitikat arvestades liiga paindumatu ja läbipaistmatu ning vajab reformi, ütles sel nädalal Tallinnat külastanud Euroopa Kontrollikoja president Klaus-Heiner Lehne intervjuus ERR-ile. Samuti rääkis ta, et audiitorite koda hakkab pöörama varasemast rohkem tähelepanu sellele, kas EL-i projektideks antud raha kulutatakse lisaks seaduslikkusele ka mõistlikult.

Kontrollikoja juht ütles intervjuus ERR-ile, et kui varem vaatles Kontrollikoda üksnes EL-i rahastuse saanud projektide vastavust seadustele, siis nüüd auditeerivad nad üha enam projektide mõistlikkust. Ta tõi näite Kontrollikoja aruandest, milles leiti, et Euroopa Liidu vahenditest on rahastatud sadamaterminale kohtades, kus on ümberringi juba palju sadamaid, mistõttu polnud Euroopa raha kasutamine otstarbekas.

Samuti on Euroopa Liidu raha investeeritud lennujaamade ehitusse, samas kui tulevane reisijate arv ja käitumine pole piisavalt hästi läbi mõeldud ning ümbritsevat infrastruktuuri pole arvesse võetud. Tulevikus soovib Kontrollikoda sellised otstarbetud investeeringud välistada.

Lehne rõhutas ka vajadust muuta Euroopa Liidu eelarvepoliitikat, mis on praegu liiga paindumatu ning ei suuda käia kaasas ekstreemselt muutuvate oludega, näiteks migratsioonikriisiga. Praegu võetakse sellistel puhkudel kasutusele n-ö Euroopa Liidu eelarvevälised satelliit-eelarved, mis põhjustavad läbipaistmatust, tõdes ta.

Kontrollikoja presidendi sõnul tuleb Euroopa Liidu vahendite kasutamise ebaefektiivsus peamiselt liiga keerulistest regulatsioonidest, mida on tema hinnangul vaja muuta - eriti puudutab see suuri toetuste saajaid, nagu põllumajandussektor.

Mida Lehne arvab eurotsooni ühisest eelarvest, Brexiti majanduslikest tagajärgedest, EL-i raha ebaefektiivsest kasutusest ja vajadusest ühtsema liidu järele, saab vaadata täispikast intervjuust.

Euroopa Kontrollikoja president külastas Eestit eesistumise raames ning kohtus kahe päeva jooksul peaministri, rahandusministri, riigikogu komisjonide ja presidendiga.



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: