Noored arvavad | Toni Sukles: ära ole tundmatu vari, osale maailmas! ({{commentsTotal}})

Noored on planeet Maa tähtsaimad asukad, sest saame juba esimeste valimistega hakata määrama tuleviku suunda, kirjutab gümnasist Toni Sukles.
Noored on planeet Maa tähtsaimad asukad, sest saame juba esimeste valimistega hakata määrama tuleviku suunda, kirjutab gümnasist Toni Sukles. Autor/allikas: NASA/SIPA/Scanpix

Noored on need, kes Maa edu ja tulevikku enda käes hoiavad. Valimistega saab juba praegu kindlustada, et tulevik oleks helge ja et kõlaks mõistuse hääl. Ärme käitu kohalike omavalitsuste valimisel nagu britid, kes Brexiti suhtes pimesi otsustasid ja unustame isekuse, kirjutab Tallinna gümnasist Toni Sukles.

Kas sa tead, et ka sina saad sellel aastal valida? Ma olen üsna kindel, et tead, kuna muidu ei viibiks sa hetkel siin ega loeks seda portaali. Küsimus on pigem siis: „Miks valida?“. Nii mõnigi teist mõtleb, miks ma peaksingi, üks hääl ei muuda ju niikuinii midagi.

See on tõsi, üks hääl ei pruugi tulemust muuta, kuid kui mitte ükski inimene selle põhimõtte pärast ei hääletaks, siis kukuks demokraatia kui süsteem kokku. Ja hetkel on see õnneks või kahjuks parim valitsemisvorm, mille inimkond on välja mõelnud.

Asi on kinni mõtteviisis. Kui mõtled endast valimistega seoses kui indiviidist, oled ilmselt poliitik. Sel juhul soovin sulle kõike paremat ning loodan, et su taskud on... annetusi täis.

Kui sa ei ole poliitik, pead endast mõtlema kui osast kollektiivis, läbi mille muutuvad su mõtted, ideed ja arvamused kuuldavaks. Kollektiivis peitub jõud. Ja selles peitubki mängu iva. Võidavad need, kes on suuremad ja valjemad. Sina oma häälega muudad ka oma kollektiivi sõnajõu valjemaks. Mitte midagi tehes summutad nii neid, kes grupina kõlada tahaks kui ka ennast. Oled üks osa tundmatutest varjudest, kes vaatab niisama, kuidas maailm kulgeb, ilma et seal ise osaleks.

Noored on Maa tähtsaimad asukad

Kuna sul on ainult üks hääl, pead oma kollektiivi valima targalt ja läbimõeldult. Veendu et otsus, mille vastu võtad, on sinu jaoks kõige õigem. See nõuab avatud mõtlemist, maailmaga kursis olemist ja ka teatud taustauuringut. Mida täpselt lubatakse? Millised on nende lubaduste tagajärjed? Kas lubadused on ka reaalselt täidetavad? Kõik need küsimused on väga tähtsad.

Jah, see võib tunduda kui tükk tööd, tüütu järjekordne lisakohustus. Kuid palun usalda mind, kui ma ütlen, et asi on seda väärt. Ei usu siiski? Ilmselt oled kuulnud Brexitist, Ühendkuningriigi otsusest Euroopa Liidust lahkuda. Kas teadsid ka seda, et järgmisel päeval oli selles riigis enimguugeldatud küsimus: „Mis on Brexit?“. Kas näed siin probleemi? Suur osa valijatest isegi ei teadnud, mille poolt nad hääletasid ning pärast seda on asjad Inglismaal allamäge veerenud. Terve protsess on tekkitanud riigis segaduse. Me ei taha ju, et ka meie kodus samamoodi läheks.

Meie, noored, oleme ilmselt praegu planeet Maa tähtsaimad asukad. Meie oleme järgmised, kes selle sinise pärli pärivad. Miks laseme vaikides vanal meie tulevikku kujundada? Meil on kohustus meie endi ees. Kujundada oma tulevikku ja suunata maailma sinnapoole, kus me näeme lahendusi probleemidele, mille on meile jätnud meile eelmine põlvkond, ning muredele, mis on alles tekkimas. On aeg ohjad enda kätte haarata! Loodan, et liitud minuga.


Toni on 18aastane Tallinna Järveotsa gümnaasiumi õpilane, kes läheb sel aastal esimest korda valima. “Vali ära vali” palus noortel esmavalijatel jagada oma mõtteid ning oktoobri keskpaigani arutlevad noored valikute, eetika ja poliitkultuuri üle.

Toimetaja: Greete Palmiste

Allikas: Vali Ära Vali



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: