Eurorühm Tallinnas: riike pole võimalik ega mõistlik rahaliitu sundida ({{commentsTotal}})

Euroala laiendamise ja tugevdamise nimel tuleb pidevalt tööd teha, kuid ühtegi riiki ei peaks survestama nende enda initsiatiivita liitu astuma, leidsid Euroopa Liidu rahandusministrid eurogrupi kohtumisel Tallinnas.

Eurogrupi kohtumisel tuli poliitikutel vastata ajakirjanike korduvatele küsimustele euroala laiendamise kohta. Küsimus tõukus kolmapäeval Jean-Claude Junckeri peetud aastakõnest, milles ütles Euroopa Komisjoni juht, et kõik Euroopa Liidu liikmesriigid peaksid püüdlema euro kasutuselevõtu poole.

Euroala poliitikud kinnitasid pressikonverentsil, et kedagi euroalaga liituma ei sunnita, kuid rahaliidu tõhustamise nimel tuleb kõvasti töötada. "Loomulikult oleme täiel määral Junckeriga nõus, et euro on Euroopa Liidu valuuta, see on selgesti ka aluslepingutes kirjas," sõnas Euroopa Keskpanga juhatuse liige Benoit Coeuré. "Juncker meenutas ka õigesti seda, et kõik liimesriigid, välja arvatud Ühendkuningriik ja Taani, kellel on selles osas erandid, on kohustatud kunagi liituma, kui nad täidavad neid lähenemise kriteeriume."

Euroopa Keskpanga juhatuse liige Benoit Coeuré, Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvolinik Pierre Moscovici, eurorühma esimees Jeroen Dijsselbloem ja Euroopa stabiilsusmehhanismi tegevdirektor Klaus Regling. Autor: EU2017EE

Samas ei pea euroala juhid vajalikuks riikide sunniviisilist euroalasse kaasamist. "Ma ei usu, et riike oleks võimalik sundida liituma, kui nad ei taha. See pole realistlik ega ka mõttekas," tõdes eurorühma esimees Jeroen Dijsselbloem. "Eurotsooni laiendamine jätkub nii nagu ta kriisiaastatel toimus ja me peaksime töötama selle nimel väga kõvasti, et tõhustada rahaliitu."

Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvolinik Pierre Moscovici toetas samuti Junckeri üleskutset. "Mida komisjoni president meenutas, oli see, et euroala on avatud – uks on lahti! Me ütleme ju seda, et me tahame kaasata kõiki, me ei ole mingi suletud klubi," selgitas ta. "Kedagi ei sunnita euroalaga liituma. Mitte kedagi. Aga need, kes saavad, kuna nad täidavad kriteeriume ja kellel on soov, sest nad näevad, et tulevik on siin meie juures, siis nad on teretulnud, kui aeg on küps."

Rahandusminister Toomas Tõniste ja Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble. Autor: EU2017EE

Kreeka abiprogramm lõppeb järgmisel aastal

Lisaks euroala laienemisele oli eurogrupi kohtumisel teravalt päevakorras ka Kreeka abiprogramm ning selle kolmanda vahearuande ettevalmistamine, mis soovitakse valmis saada aasta lõpuks. Kogu laenuprogramm peaks lõppema järgmise aasta augustis.

Euroopa Keskpanga juhatuse liige märkis, et pärast teist vahearuannet vähendati eelmisel nädalal Kreeka likviidsusabi viie miljardi euro jagu, nii et nüüd on see summa 35,5 miljardit. "Nii et tõesti on tehtud suured sammud, et sõltuvust vähendada ja varsti kaob see likviidsusabi täielikult," kinnitas Coeuré. "Hoiused on hakanud ka kasvama, päris hiljaaegu ja üsna mõõdukalt, nii et siin on veel pikk tee minna, et see olukord ka täielikult taastuks. Umbes 35,3 miljardit eurot on see väiksem kui 2015. aastal, nii et see annab teile aimu sellest, kui palju on veel tarvis ära teha."

Pressikonverents on järelvaadatav.

Toimetaja: Anette Parksepp



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: