EL-i rahandusministrid arutasid Tallinnas sügavamat majandus- ja rahaliitu ({{commentsTotal}})

Eesti Panga president Ardo Hansson, Euroopa Keskpanga asepresident Vítor Constâncio, Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, rahandusminister Toomas Tõniste
Eesti Panga president Ardo Hansson, Euroopa Keskpanga asepresident Vítor Constâncio, Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, rahandusminister Toomas Tõniste Autor/allikas: EU2017EE

Majandus- ja rahandusliidu tugevusest sõltub kogu Euroopa Liidu tugevus, leidsid täna Tallinnas kohtunud EL-i majandus- ja rahandusministrid ning keskpankade presidendid.

"Tänasel kohtumisel väljendati veendumust, et majandus- ja rahaliidu potentsiaali parem rakendamine on üks EL-i tuleviku olulisimaid küsimusi," ütles rahandusminister Toomas Tõniste. "Kõik liikmesriigid on huvitatud sellest, et majandus- ja rahaliit oleks tugev ning et eelarvepoliitika oleks selgelt juhitud. Praegune hea majanduslik seis Euroopas kindlasti toetab liidu tugevdamist."

Konkreetseid uusi meetmeid majandus- ja rahaliidu potentsiaali paremaks rakendamiseks välja ei pakutud, kuid neid ka ei välistatud. Eelkõige arutati täna aga kehtivate süsteemide ja reeglite tõhusamaks muutmist.

Euroopa Keskpanga asepresidendi Vítor Constâncio sõnul on oht, et lastakse käest kapitaliturgude liidu lõpule viimine, mida ei tohi tema arvates kindlasti teha. "Meil on vaja täielikku kapitaliturgude liitu - see on väga ambitsioonikas projekt keskpikaks ja pikaks perspektiiviks. Komisjon on juba esimesi samme astunud, aga kindlasti ei ole selle projektiga kohe võimalik lõppfaasi jõuda, erinevalt pangandusliidust."

Samuti on tema sõnul vajalik fiskaalstabiilsusmehhanismi loomine, et olla valmis uueks majanduslanguse perioodiks. 

Finantstehnoloogia toob uued riskid

Tehnoloogilisest innovatsioonist finantssektoris ehk Fintechist rääkides tunnustasid ministrid ja keskpankade presidendid uusi lahendusi ja teenuseid, kuid nägid ka vajadust maandada finantstehnoloogiaga seotud riske.

Kohtumisel osalejad leidsid, et finantssektori tehnoloogiline innovatsioon võimaldab pakkuda uusi ja soodsamaid finantsteenuseid ning parandada näiteks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ligipääsu rahastamisele. Samas võib finantstehnoloogia kätkeda ka riske, näiteks kui uutele turuosalistele kehtivad leebemad reeglid või need on puudulikud, arvasid osalejad. Seetõttu on avaliku sektori roll nende hinnangul võimaldada innovatsiooni, aga samas ka tegeleda riskidega.

"Kuna finantssektoril – eriti pangandusel – on meie majanduses võtmeroll, on see ka rangelt reguleeritud," selgitas Eesti Panga president Ardo Hansson. "Finantstehnoloogia valdkond on praegu liiga väike, et ohustada finantsstabiilsust, nii et praegu on tegemist rohkem riskiga teenuseid tarbivatele inimestele. Aga finantstehnoloogia kiire kasv toob kaasa vajaduse teha kindlaks kaasnevad riskid ning kujundada Euroopa Liidu ühised seisukohad."

Euroopa Komisjon pidas sel aastal finantstehnoloogia-teemalise avaliku konsultatsiooni, mis on koos tänase ja tulevaste aruteludega aluseks finantstehnoloogia õigus- ja järelevalveraamistiku loomiseks Euroopa Liidus, märkis Hansson.

Nii rahandusministeerium kui ka Eesti Pank jälgivad finantstehnoloogia arengut Eestis väga tähelepanelikult. "Seetõttu lisas Eesti Pank finantstehnoloogia lähiaastate prioriteetse valdkonnana ka oma strateegiasse. Eelkõige puudutab see maksesüsteemide ja väärtpaberiarvelduste toimimist, milles on Eesti Pangal täita Eestis võtmeroll," nentis Hansson.

Toimetaja: Anette Parksepp



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: