EL-i rahandusministrid arutasid Tallinnas sügavamat majandus- ja rahaliitu ({{commentsTotal}})

Eesti Panga president Ardo Hansson, Euroopa Keskpanga asepresident Vítor Constâncio, Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, rahandusminister Toomas Tõniste
Eesti Panga president Ardo Hansson, Euroopa Keskpanga asepresident Vítor Constâncio, Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, rahandusminister Toomas Tõniste Autor/allikas: EU2017EE

Majandus- ja rahandusliidu tugevusest sõltub kogu Euroopa Liidu tugevus, leidsid täna Tallinnas kohtunud EL-i majandus- ja rahandusministrid ning keskpankade presidendid.

"Tänasel kohtumisel väljendati veendumust, et majandus- ja rahaliidu potentsiaali parem rakendamine on üks EL-i tuleviku olulisimaid küsimusi," ütles rahandusminister Toomas Tõniste. "Kõik liikmesriigid on huvitatud sellest, et majandus- ja rahaliit oleks tugev ning et eelarvepoliitika oleks selgelt juhitud. Praegune hea majanduslik seis Euroopas kindlasti toetab liidu tugevdamist."

Konkreetseid uusi meetmeid majandus- ja rahaliidu potentsiaali paremaks rakendamiseks välja ei pakutud, kuid neid ka ei välistatud. Eelkõige arutati täna aga kehtivate süsteemide ja reeglite tõhusamaks muutmist.

Euroopa Keskpanga asepresidendi Vítor Constâncio sõnul on oht, et lastakse käest kapitaliturgude liidu lõpule viimine, mida ei tohi tema arvates kindlasti teha. "Meil on vaja täielikku kapitaliturgude liitu - see on väga ambitsioonikas projekt keskpikaks ja pikaks perspektiiviks. Komisjon on juba esimesi samme astunud, aga kindlasti ei ole selle projektiga kohe võimalik lõppfaasi jõuda, erinevalt pangandusliidust."

Samuti on tema sõnul vajalik fiskaalstabiilsusmehhanismi loomine, et olla valmis uueks majanduslanguse perioodiks. 

Finantstehnoloogia toob uued riskid

Tehnoloogilisest innovatsioonist finantssektoris ehk Fintechist rääkides tunnustasid ministrid ja keskpankade presidendid uusi lahendusi ja teenuseid, kuid nägid ka vajadust maandada finantstehnoloogiaga seotud riske.

Kohtumisel osalejad leidsid, et finantssektori tehnoloogiline innovatsioon võimaldab pakkuda uusi ja soodsamaid finantsteenuseid ning parandada näiteks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ligipääsu rahastamisele. Samas võib finantstehnoloogia kätkeda ka riske, näiteks kui uutele turuosalistele kehtivad leebemad reeglid või need on puudulikud, arvasid osalejad. Seetõttu on avaliku sektori roll nende hinnangul võimaldada innovatsiooni, aga samas ka tegeleda riskidega.

"Kuna finantssektoril – eriti pangandusel – on meie majanduses võtmeroll, on see ka rangelt reguleeritud," selgitas Eesti Panga president Ardo Hansson. "Finantstehnoloogia valdkond on praegu liiga väike, et ohustada finantsstabiilsust, nii et praegu on tegemist rohkem riskiga teenuseid tarbivatele inimestele. Aga finantstehnoloogia kiire kasv toob kaasa vajaduse teha kindlaks kaasnevad riskid ning kujundada Euroopa Liidu ühised seisukohad."

Euroopa Komisjon pidas sel aastal finantstehnoloogia-teemalise avaliku konsultatsiooni, mis on koos tänase ja tulevaste aruteludega aluseks finantstehnoloogia õigus- ja järelevalveraamistiku loomiseks Euroopa Liidus, märkis Hansson.

Nii rahandusministeerium kui ka Eesti Pank jälgivad finantstehnoloogia arengut Eestis väga tähelepanelikult. "Seetõttu lisas Eesti Pank finantstehnoloogia lähiaastate prioriteetse valdkonnana ka oma strateegiasse. Eelkõige puudutab see maksesüsteemide ja väärtpaberiarvelduste toimimist, milles on Eesti Pangal täita Eestis võtmeroll," nentis Hansson.

Toimetaja: Anette Parksepp



Keskkonnaamet: Rohelised esitavad Reidi tee uue trassiga seoses valeinfot

kommentaar
Priit Pullerits

Pullerits: Šmigun-Vähi dopingusaaga ei ole saanud ammendavat lõpplahendust

Eelmisel nädalal teatas Rahvusvaheline Olümpiakomitee ROK, et kõik 2006. aasta Torino OM-i järeltestid olid puhtad, mistõttu vabanes dopingukahtlustustest ka kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi. Seda ning teisi hiljutisi dopingujuhtumeid kommenteeris Vikerraadio spordisaatele "Spordipühapäev" Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits.

err.ee intervjuu
kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: