Ilves: digiriigi loomisel on tehnoloogiast olulisem seadusandlus ({{commentsTotal}})

Eesti kui e-riigi üks eest-kõnelejaid, eelmine riigipea Toomas Hendrik Ilves rõhutas ID-kaardi turvariski avalikustamise järel, et meie e-riigi maine ei ole ohus. Digiriigi loomine ei sõltu ainult tehnoloogiast, hoopis olulisem on seadusandlik aluspõhi, leiab Ilves.

USA-s California osariigis, umbes tunnise autosõidu kaugusel San Franciscost, innovatsiooni sümbolina tuntud Ränioru südames, asub Stanfordi ülikool. Siinse Hooveri instituudi ühes nurgatoas töötab alates jaanuarist küberjulgeoleku külalisteadurina Eesti eelmine riigipea Toomas Hendrik Ilves, vahendas "Aktuaalse kaamera" nädalalõpulisa "Nädal".

Ajakirjanik Maria-Ann Rohemäe uuris Ilveselt, mida üliõpilased või noored inimesed temalt küsivad, kui ta räägib neile pisikesest imeriigist nagu Eesti.

"Esiteks nad tulevad ja otsivad mind üles, sest nad on juba jõudnud sellele järeldusele, et on selline koht ja siis tulevad konkreetselt minu juurde - et uurin seda või teen oma magistritööd sel alal. Mul on siin üks antropoloog, kes tahab uurida digiriigi Eesti antropoloogiat," rääkis Ilves.

Regulaarseid loenguid Ilvesel Stanfordis ei ole, kuid pidevalt tuleb kirjutada artikleid ning aegajalt osaleda ka ülikoolis toimuvatel seminaridel.

Vahel on võimalus tervitada ka Eesti poliitikuid, kuid enamiku ajast veedab Ilves välisreisidel või konverentsidel ning selgitab Eesti näitel, kuidas luua turvalist digikeskkonda. Hiljuti külastas ta Uruguayd, kus olid kohal veel Panama, Mehhiko, Argentina ning Peruu digispetsialistid.

"Siis selgus mulle, et Panama on lihtsalt üks ühele võtnud üle Eesti X-tee ja praegu rakendab seda," märkis Ilves.

Ilves pälvis tänavu digitaalse riigi loomise eest Bertelsmanni fondi Reinhard Mohni auhinna. Sellega tunnustatakse sotsiopoliitiliste probleemide lahendamiseks kasutatud uuenduslikke lähenemisi, mida oleks võimalik ka Saksamaal proovida.

Eesti ID-kaardi turvariski avalikustamise järel oli Ilvese selge seisukoht, et meie e-riigi maine ei ole ohus, sest kõik süsteemid toimivad ning tegemist on vaid kiibi tehnilise probleemiga.

Ilvese sõnul leiavad paljud välismaalased, et digiriigi loomine sõltubki tehnoloogiast, kuid tegelikult ei ole see tõsi - oluline on hoopis seadusandlik aluspõhi.

"Näiteks Jaapan ja Saksamaa, neil on ID-kaardid olemas, aga kui nad ei julge võtta seda sammu, et teha see kohustuslikuks ja universaalseks, et see oleks seotud rahvastikuregistriga ning saab sellega mingit juriidilist tähendust ka, siis see ei arene," arvas Ilves.

Ilves pole nõus arvamusega, et Eesti e-riigi valemit ei ole võimalik suurriikides rakendada ning toob näiteks hiljutise kohtumise praegu Marylandi kuberneriks kandideeriva Alec Rossiga, kes töötas Hillary Clintoni innovatsiooninõunikuna, kui too oli välisminister.

Ilvese sõnul lubas Ross kubernerivalimisi võites kohe ellu viia Eesti süsteemi oma osariigis.

USA-s keskendub Ilves peale digivaldkonna ka julgeolekupoliitikale ning tema sõnul võetakse temaga ühendust neli-viis korda nädalas, et küsida Venemaa-Valgevene suurõppuse Zapad kohta või paluda kommentaari mõnele avaldusele, mille tegi USA president.

Suvel, enne asepresident Mike Pence'i visiiti, uuris väljaanne Politico Ilveselt, miks külastavad Ameerika tipp-poliitikud just Eestit.

"USA puhul on väga konkreetne üks asi ja see on see kaks protsenti SKT-st, mis läheb kaitsele. Väga lihtne. Ja ma eeldan, et see eelis, mis meil praegu on, kaob, kui teised riigid hakkavad ka kulutama nii palju, aga see ei ole nagu maine, see ei ole promo küsimus," arvas Ilves.

Ilves on Stanfordi ülikoolis veel umbes aasta, kuid praegu ta ei tea, mida ta pärast seda edasi teeb, kuid on samas kindel, et tööd jätkub.

"Keegi rääkis, et ma ei ole puhkust saanud üle aasta. Ma ütlesin, et ma ei ole puhkusel käinud vist umbes 1989. aastast saati. Ma ei tea. No, see ei huvita mind. Mulle pigem meeldib tegeleda kogu aeg asjadega," kinnitas Ilves.

Eriti meeldib Stanfordi juures Ilvesele see, et saab sõita bussiga, Tallinnas pole presidendi jaoks ühistranspordiga liiklemine niisama lihtne.

Toimetaja: Marek Kuul



Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Jüri Ratas, Antionio Tajani ja Donald Tusk Kadriorus.

ERR Brüsselis: Ülemkogu arutelusid kannab Tallinna vaim

Seekordne Euroopa Ülemkogu toimub põneval ajal: hiljutiste liidrite, eelkõige Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kõnede valguses on Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk teinud mitu nädalat visiite üle Euroopa ning pidanud telefonikõnesid Euroopa liidritega, et leida suund ja kiirus(ed), millega ühendus peaks edasi liikuma.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: