Küsitlus: kolmandik küsitletutest eelistavad Tallinna meerina Taavi Aasa ({{commentsTotal}})

{{1505707320000 | amCalendar}}

Reedel valminud Emori omnibuss-küsitluse järgi sobiks 506 küsitletu arvates kõige paremini Tallinna linna juhtima Taavi Aas (Keskerakond), keda toetas 31,9 protsenti vastanuid.

 

Aasa populaarsuse taga on muust rahvusest valijate toetus, eestlased valiksid pealinna meeriks sotsiaaldemokraat Rainer Vakra, kirjutab Eesti Päevaleht.

Aasale järgnes Rainer Vakra (SDE) 14,6-protsendiga ja Kristen Michal (Reformierakond) oli 11,4-protsendiga kolmas, Martin Helmet (EKRE) toetas kaheksa protsenti ja Raivo Aega (IRL) 5,8 protsenti küsitletuid.

Samas ei olnud küsitluses vastusevariantidena välja pakutud Edgr Savisaare nime, kuid vastajatel oli võimalus teda nimetada valikus - mõni muu kandidaat.

Samal ajal ei osanud peaaegu kolmandik ehk 28,2 protsenti küsitletuid kuu aega enne valimisi (küsitlus kestis 8.–15. septembrini) veel öelda, keda nad linnapeana näha tahaksid või kas nad eelistaksid hoopis kedagi muud.

Eestlaste hulgas on populaarseim linnapeakandidaat Rainer Vakra. Teda eelistab 23,1 protsenti eestlastest küsitletuid ja 5,5 protsenti muust rahvusest küsitletuid.

Ka Helmet, Michalit ja Aega toetavad eeskätt eestlasest valijad, muust rahvusest valijate toetus neile on marginaalne. Seevastu üldliider Aasa eelistavad Tallinna meerina just muu rahvuse esindajad, kellest 54,8 protsenti valiks just tema. Eestlaste hulgas on Aasa toetajaskond üsna tagasihoidlik: ainult iga kümnes valiks ta linna juhtima.

Oma linnapea-eelistust ei väljendanud eelkõige muust rahvusest küsitletud, kellest 35,3 protsenti ei osanud esitatud kandidaatide vahel valida.

Edgar Savisaare valimisliit ja Tegus Tallinn ei ole oma Tallinna linnapea kandidaati veel nimetanud.

Uuring: reitingutabelit juhib Reformierakond

Kuigi erakondade reitingutes pole suuri, statistiliselt olulisi muutusi, on ainsana teistest suurema tõusu teinud sotsiaaldemokraadid (SDE), kuid reitingutabelit juhib jätkuvalt Reformierakond, selgus Postimehe ja BNS-i tellimusel tehtud Kantar Emori uuringust. 

Sotsiaaldemokraatide reiting tõusis 4,1 protsendi võrra ning saavutas septembris 18,7 protsendi taseme.

"Tõus toimus põhiliselt noorte, madalama sissetulekuga rühma ja maa-asulate elanike hulgas," rääkis Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog ja lisas, et noorte eelistused on varem olnud üsnagi ebastabiilsed. "Seega SDE tõus võib olla ka üsnagi lühiajaline." 

Erakondade reitingutabelit juhib kindlalt Reformierakond 25,7 protsendiga ning toetus neile on viimase nelja kuu jooksul kõikunud vahemikus 25,5–27,6 protsenti ning väikesed muutused olnud pigem juhuslikku laadi.

Teisel kohal oleva Keskerakonna reiting on viimased kolm kuud olnud 23 protsendi taseme lähedal, septembris oli see 23,1 protsenti.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) reiting on lähedane nende rekordtasemele augustis – 16,7 protsenti.

Vabaerakonna reiting jätkab pendeldamist suhteliselt suures vahemikus: 6,2 protsenti septembris, näiteks aprillis oli vastav näitaja 11,2 protsenti. "See näitab stabiilse ja väljakujunenud hoiakutega valijate puudumist nende toetajaskonnas," selgitas Kantar Emori uuringuekspert Voog.

Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) on suutnud viimase kuu jooksul ennast rohkem näidata ja nende reiting on ka mõnevõrra taastunud, tõustes 5,8 protsendini, millega ületatakse jällegi valimiskünnis.

"Seoses SDE ja IRLi reitingu tõusuga on ka valitsuskoalitsiooni reiting oluliselt paranenud – 48 protsendile ehk tasemele, mis oli neil aasta alguses," sõnas Voog.

Meestest toetas Reformierakonda 24,7, EKRE-t 21,8, Keskerakonda 18,1, sotsiaaldemokraate 16,1, Vabaerakonda 8,6, IRL-i 6,3 protsenti.
Ülejäänud parteid jäid alla valimiskünnist, mis on viis protsenti. Näiteks erakonda Eestimaa Rohelised toetas meestest 2,5 ja Eesti Iseseisvusparteid 1,8 protsenti.

Naistest toetas Keskerakonda 28,7, Reformierakonda 26,9, SDE-d 21,7, EKRE-t 11 ja IRL-i 5,3 protsenti.

Alla valimiskünnise jäid Vabaerakond 3,4, Eestimaa Rohelised 1,8, Rahva Ühtsuse Erakond 1,1 ja Eesti Iseseisvuspartei 0,1 protsendiga.

Kokku küsitleti 1206 valimisealist kodanikku vanuses 18–74 aastat.

Kohalike omavalitsuste volikogude valimised toimuvad 15. oktoobril.

Toimetaja: Marek Kuul

Allikas: BNS, ERR



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: