Valimiste valvur ERR.ee veebisaates: sotside jutt lõhnab JOKKi järele ({{commentsTotal}})

SDE peasekretär Kristen Kanarik möönab, et erakond pole lastetoetusi päris üksinda tõstnud, kuid keeldub aktsepteerimast valimiste valvurite otsust, mille kohaselt rikkus erakond oma lastetoetusi puudutava valimisreklaamiga head valimistava koguni kolmel moel.

SDE jagas Facebookis valimiskampaania raames teadet, et nemad on tõstnud lastetoetuse kolmekordseks. Tegelikult kolmekordistub toetus alles aastaks 2019, seda ei teinud ainult sotsid ja lastetoetused ei ole kohalike omavalitsuste volikogude pädevusse kuuluv teema.

„Peamine eksimine hea tava vastu oli see, et peasõnum selles reklaamis oli, et sotsiaaldemokraadid on päästnud 10 000 last absoluutsest vaesusest. Ilmselt me peame valimistel osalevad tuhanded sotsiaaldemokraadid päästma absoluutsest pimedusest ja ütlema neile välja, et on kohalike omavalitsuste volikogude valimised ning kahjuks ei ole nendel valimistel ja lastetoetustel mingit pistmist,“ ironiseeris valimiste valvurite esindaja Marek Reinaas hea valimistava teemalises ERR.ee saates.

Kanarik vastas, et on nõus vaid möönma, et sotsiaaldemokraadid ei tõstnud lastetoetusi päris üksinda.

„Küll aga oli 2014., 2015. ja 2016. aastal koalitsiooni moodustades sotsiaaldemokraatlik erakond see, kes pani lauale lastetoetuste tõusu ja ütles „ilma selleta me koalitsiooni ei tee“. Seega oleme meie selle eestvedajad,“ väitis Kanarik.

Küsimusele, kuidas on lastetoetused seotud kohalike omavalitsuste volikogude valimistega, vasta peasekretär, et Eesti poliitilises süsteemis ei ole kohalike omavalitsuste tasand ning riigikogu ja valitsuse tasand teineteisest lahus.

„Kõik suured teemad on väiksed teemad ja kõik väiksed teemad on suured teemad. Me ei ole hea valimistava vastu eksinud, sest me pole välja käinud lubadust, et kohalik omavalitsus tõstab lastetoetust. Me oleme toonud välja, milline on meie väärtussüsteem,“ seletas Kanarik.

Marek Reinaas kommenteeris seepeale, et volikogusse või parlamenti tahtvate poliitikute jaoks paistavad valimised olevat muutunud nihverdamise maailmameistrivõistlusteks.

„Valimiste valvurite „autahvlil“ olid kolmandal kohal kaks tegelast, kes rikkusid head valimistava sellega, et hoidsid oma valimisreklaame üleval. Kuigi see kõik oli tõepoolest JOKK, siis /-/ me võiksime valida võimalikult vähe kohalikesse volikogudesse inimesi, kes on nihverdamise peale niivõrd mihklid. Ja ma arvan, et see sotsiaaldemokraatide ladus ja armas jutt läheb sellessesamasse JOKK-kategooriasse,“ märkis Reinaas.

Vürtsikaks kujunenud debatti on täismahus võimalik vaadata siit:

Hea valimistava 11 punkti jagunevad neljaks põhimõtteks: valimiskampaania rahastamine on läbipaistev, avalikku võimu ei kuritarvitata, keskendutakse sisulistele küsimustele ning kandidaatide poliitilised vaated ja seisukohad on avalikud. 

Tänavuste valimiste eel tehti esmakordselt tavasse ajakohaseid täiendusi. Lisati viide haridus- ja teadusministeeriumi soovitustele valimiskampaania kohta koolides. Täpsustati ka teisi tava punkte, näiteks lisandus hoiatus kontrollimata faktide või valeinfo levitamise eest.

Valimiste valvuritena hoiavad tänavu kampaanial silma peal Mari-Liis Jakobson, Tõnis Saarts, Tarmo Jüristo, Anna Karolin, Marek Reinaas, Jüri Nikolajev, Heliis Nemsitsveridze ja Alari Rammo. Valimiste valvurid teevad koostööd Eesti Noorteühenduste liidu kokku kutsutud noorte valimisvalvuritega, kes jälgivad kampaaniate läbiviimist koolides üle Eesti.

Iga nädala rikkumistest tehakse kokkuvõte reedeti ja eelmise nädala tulemusi analüüsitakse ERR.ee otsestuudios igal esmaspäeval kell 11. 



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: